Kas kohvijoomine teeb vaagnapõhjalihased nõrgaks?

Seda küsis minult vastuvõtul klient. Ja ma saan aru, miks. Kui sul on uriinilekked, sage pissihäda või tunne, et põis elab oma elu, siis hakatakse tihti otsima ühte konkreetset süüdlast. Kas see on kohv? Kas see on vanus? Kas see on sünnitus? Kas ma olen liiga vähe Kegeli harjutusi teinud?

Alustame siis kohvist.

Kohv ei tee vaagnapõhjalihaseid nõrgaks. Kohv ei lähe otse sinu vaagnapõhja ja ei võta lihaselt jõudu ära. Kui vaagnapõhi ei reageeri köhides, hüpates või joostes õigel ajal, siis ei ole põhjus tavaliselt selles, et sa jõid hommikul cappuccino’t.

Küll aga võib kohv mõnel inimesel põit ärritada. Kofeiin võib suurendada põie aktiivsust ja tekitada tunnet, et tualetti on vaja minna kiiremini, sagedamini või väga äkki. Eriti siis, kui põis on juba niigi tundlik, närvisüsteem on pinges, vedelikku on päeva jooksul vähe või keha on harjunud igaks juhuks kinni hoidma.

See tähendab, et kohv ei pruugi olla probleemi algpõhjus, aga ta võib sümptomeid võimendada. Näiteks võib sul olla vaagnapõhja koordinatsiooni probleem. Lihas võib olla pinges, väsinud või halvasti ajastatud. Hingamine, kõhulihased, puusad, vaagnapõhi ja põis ei tee päris seda koostööd, mida nad võiksid teha. Kui sinna juurde tuleb kohv, kiire hommik, vähe vett ja pidev tualeti igaks juhuks külastamine, siis võibki tunduda, et kohv on kõiges süüdi.

Aga tegelikult on pilt suurem.

Mina ei alustaks tavaliselt sellest, et “jäta kohv ära”. Eriti kui see üks tass hommikul on sinu väike rõõm, rahuhetk või ainus viis päevaga sõbralikult alustada. Pigem vaataksin, mis sinu kehas päriselt toimub.

Kas lekid pigem köhides, hüpates või joostes? Kas sul tekib äkiline urineerimistung ja pead kohe tualetti jõudma? Kas käid igaks juhuks pissil enne kodust lahkumist, enne trenni, enne koosolekut või enne autosõitu? Kas sul on vaagnapõhjas pigem nõrkus, pinge või tunne, et sa ei saa sellest piirkonnast hästi aru?

Need on erinevad lood ja vajavad erinevat lähenemist. Uriinileke hüppel ja äkiline pissihäda pärast kohvi ei ole alati sama probleem. Mõnikord vajab vaagnapõhi rohkem jõudu. Mõnikord paremat lõdvestust. Mõnikord paremat ajastust. Mõnikord vajab hoopis põis rahulikumat treenimist ja närvisüsteem vähem häiret.

Kui kahtlustad, et kohv mõjutab sinu põit, ei pea tegema dramaatilist elumuutust. Võid lihtsalt mõne päeva jälgida, mis juhtub. Joo kohvi koos hommikusöögiga, mitte päris tühja kõhu peale. Vaata, kas sümptomid on tugevamad just pärast kohvi või hoopis stressirohketel päevadel. Jälgi ka seda, kas sa jood päeva jooksul piisavalt vett, sest liiga kontsentreeritud uriin võib samuti põit ärritada.

Hea lihtne katse on pidada 3 päeva põiepäevikut. Mitte selleks, et ennast kontrollida või süüdistada, vaid selleks, et näha mustrit. Millal sa jõid kohvi? Kui palju sa jõid vett? Millal tekkis tung? Millal lekkis? Kui tihti sa tegelikult tualetis käisid?

Selline jälgimine annab sageli rohkem infot kui lihtsalt otsus “nüüd ma enam kohvi ei joo”.

Mõnel inimesel aitab kohvi vähendamine. Mõnel aitab see, kui kohv ei ole päeva esimene ja ainus vedelik. Mõnel aitab see, kui kohvijoomine nihutada toidu kõrvale. Mõnel ei muuda kohvi vähendamine eriti midagi, sest tegelik teema on vaagnapõhja, hingamise, kõhu ja põie koostöös.

Oluline on ka see, mida põis on õppinud. Kui sa käid väga sageli igaks juhuks tualetis, võib põis hakata väiksemat täitumist kiiremini häirena tõlgendama. Siis ei pruugi lahendus olla ainult kohvi vähendamine, vaid põie rahulik ümberõpetamine: pikemad vahed, parem vedelikurütm, tungi maandamise võtted ja vaagnapõhja õige kasutamine. Ja see ongi oluline koht.

Kui sul on uriinilekked, sage pissihäda, äkiline urineerimistung või tunne, et sa ei saa oma põit usaldada, siis ei pea sa jääma üksinda nuputama, kas süüdi on kohv, vanus või “liiga nõrk vaagnapõhi”. Keha annab infot. Seda infot saab rahulikult vaadata ja selle põhjal saab valida harjutused, mis päriselt sinu olukorraga sobivad.

Kohv ei ole vaagnapõhja vaenlane. Aga sinu põis võib olla tundlikum, kui sa arvad. Ja sinu vaagnapõhi võib vajada hoopis täpsemat juhendamist kui lihtsalt “pinguta rohkem”. Vahel ei ole vaja oma elu väikestest rõõmudest loobuda. Vahel on vaja lihtsalt paremini aru saada, mida keha sulle öelda püüab.

Kui tunned, et see teema puudutab sind, siis vaagnapõhja füsioteraapias ei vaadata ainult seda, kas lihas on “nõrk” või “tugev”. Vaatame, kuidas põis, hingamine, kõht, vaagnapõhi ja igapäevased harjumused koos töötavad. Sealt hakkab tavaliselt tulema palju selgem pilt.