Hiljuti ilmus ajakirja Science teadusportaalis artikkel, mis peatas mu hetke. Pealkiri oli: “After menopause, ovaries may transform into organs with immune powers.” Tõlkes: pärast menopausi võivad munasarjad muutuda immuunfunktsiooniga organiteks. See on lause, mis veel kümme aastat tagasi oleks tundunud ulmelisena.
Mida senini arvati?
Seni on olnud üsna loomulik mõelda nii: folliikulid kaovad, munarakud enam ei küpse, östrogeeni ja progesterooni tootmine väheneb ja munasarjad jäävad küll kehasse, aga nende bioloogiline tähtsus on väike. Nagu tühi kest, millel enam rolli pole.
Northwesterni ülikooli Feinbergi meditsiinikooli teadlased otsustasid selle eelduse kahtluse alla seada. Ja nende leid on huvitav.
Mida uus teadus ütleb?
Teadlaste tiim uuris munasarjakoe muutusi erinevates eluetappides. Tulemus oli üllatav: vananevas munasarjas ei toimu mitte hääbumine, vaid aktiivne ümberkujunemine. Immuunrakkude osakaal suureneb, koe koostis muutub, ja teadlased oletavad, et munasarjad võivad pärast reproduktiivea lõppu hakata täitma hoopis teist rolli — võib-olla immuunsignaale saates.
Paralleelselt on teises uuringus, kus analüüsiti 50–75-aastaste naiste munasarjakoe valguprofiili, leitud sama: valgud ei kao, need muutuvad. Noorematel domineerivad rakujagunemisega seotud valgud, vanematel nihkub fookus immuunsüsteemi ja ainevahetuse radade suunas.
Teadlastest sõnastas selle ilmekalt gerontoloog Bérénice Benayoun Lõuna-California ülikoolist: teaduse vaade on nihkumas munasarjast kui “kasutust tühjast kestast” millegi poole, millel on “potentsiaalselt uus funktsioon.”
Oluline on olla aus: see on uus hüpotees, mitte lõplik tõde. Uuringuid inimestel on veel vähe. Aga suund on selge ja küsimus, mida see avab, on väga põhjendatud.
See pani mind mõtlema oma kliinilise töö peale
Füsioterapeudina, ja muidu huvilise inimesena, olen aastate jooksul õppinud meetodeid, mille eesmärk on just vaagnapiirkonna verevarustuse ja munasarjade funktsiooni toetamine, täpsemalt Aviva meetodit ja Endo-Gym® hormoonvõimlemise harjutusi. Nende harjutuste mõju PCOS-diagnoosiga naistele uurisin ka oma lõputöös Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis: 16-nädalase uuringu tulemusel saavutas hormoonvõimlemise grupp statistiliselt olulisi muutusi menstruaaltsükli regulaarsuses, PMS-i sümptomite vähenemises ja kehakaalu normaliseerumises — tulemused, mida WHO soovituste järgi treeninud grupp ei saavutanud. Olen aastate jooksul kuulnud ka menopausijärgsetelt naistelt sarnast tagasisidet: “Ma ei oska seda seletada, aga pärast neid harjutusi on mul lihtsalt rohkem energiat.” Täna, seda uut uuringut lugedes, tundub see tagasiside palju mõtestatumana.
Seni olen pidanud seda loogiliseks — liikumine mõjutab meeleolu, närvisüsteemi, verevarustust, põletikku. Kõik see on tõsi. Aga seda uuringut lugedes tekkis mul uus küsimus: kas on võimalik, et tulevikus hakatakse uurima ka seda, kuidas vaagnapiirkonna liikumine ja verevarustus mõjutavad menopausijärgse munasarja bioloogilist aktiivsust?
Praegu puuduvad selleks uuringud ja ma ei saa selliseid seoseid väita. Aga küsimus ise tundub mulle täna palju põhjendatum kui veel viis aastat tagasi. Ja minu jaoks on see märk sellest, et vaagnapiirkonnast rääkimine ei ole kitsas erialateema — see on naise tervise keskpunkt palju laiemas mõttes.
Teadus on varemgi meie arusaamu ümber pööranud
Veel paarkümmend aastat tagasi peeti rasvkudet peamiselt energiavaruks. Täna teame, et see on aktiivne endokriinne organ, mis toodab hormoone ja signaalmolekule ning mõjutab kogu ainevahetust.
Sarnane lugu on skeletilihastega. Kunagi nähti neid liikumise võimaldajatena. Tänapäeval räägitakse müokiinidest — lihaste toodetud signaalmolekulidest, mis mõjutavad aju, luid ja immuunsüsteemi.
Kas midagi sarnast võib juhtuda ka menopausijärgse munasarjaga? Ma ei tea. Aga ma arvan, et see on väga hea küsimus. Ja vahel algavadki teaduse kõige huvitavamad arengud mitte uutest vastustest, vaid uutest küsimustest.
Aga mis siis, kui munasarjad on eemaldatud?
See küsimus tuleb mulle vastuvõtul üsna tihti ja ma saan aru, miks. Ooforektoomia (munasarjade kirurgiline eemaldamine) on Eestis suhteliselt levinud protseduur, mida tehakse näiteks emaka fibroidide, tsüstide, endometrioosi või vähiriski vähendamise eesmärgil.
Kui munasarjad on eemaldatud, siis neid uusi funktsioone muidugi ei toimu. See ei tähenda, et midagi on “valesti tehtud” — paljudel juhtudel on see olnud õige ja vajalik otsus. Aga uued uuringud on pannud ka günekoloogid arutlema: kui munasarjad täidavad ka pärast menopausi aktiivseid bioloogilisi funktsioone, siis muutub nende eemaldamise otsus kaalukamaks seal, kus see pole hädavajalik.
Siin tekib veel üks küsimus, millele teadus pole veel vastust andnud. Läänemeditsiinis on hästi dokumenteeritud fantoomvalu — amputeeritud jäseme valu, mida inimene tunneb selgelt, kuigi jäse on füüsiliselt kadunud. Aju hoiab organi “kaarti” alles. Kas midagi sarnast toimub ka eemaldatud munasarjadega? Kas keha “mäletab” neid? Joogatraditsioon ja energeetiline meditsiin on seda küsimust esitanud aastakümneid. Tänapäeva neuroteadus hakkab alles lähenema vastustele.
Kui sul on selles küsimuses kahtlusi, kas tehtud otsuse, tulevase planeerimise või lihtsalt arusaamise osas, on see täiesti põhjendatud teema, millest rääkida oma günekoloogiga. Ja vajadusel ka minuga.
Mida see tähendab naiste jaoks täna?
Aus vastus: täna ei muuda see uuring veel midagi praktiliselt. Selle põhjal ei saa soovitada uusi ravimeetodeid ega teha järeldusi hormoonasendusravi kohta. Selleks on vaja veel palju uuringuid.
Küll aga tuletab see meelde midagi olulist.
Naise keha tarkus ei saa otsa menopausiga. Organism kohaneb, muutub ja leiab uusi tasakaalupunkte ka aastakümneid pärast viimast menstruatsiooni. Me alles hakkame mõistma, kui keerulised need muutused tegelikult on ja kui palju rohkem seal toimub, kui silmaga näha.
Munasarjad — need väikesed, mandlisuurused organid, mida on nii kaua peetud “pensionil” olevaks — võivad osutuda märksa aktiivsemateks kaastöötajateks, kui me kunagi arvasime.
Tunned ära enda?
Kui menopaus toob kaasa muutusi, mida sa ei oska seletada — vaagnavalu, põiehäired, väsimus, ebamugavus, mida arst on nimetanud “normaalseks vananemiseks” — võib vastus peituda sügavamal kui lihtsalt harjutused.
Räägi mulle. Vastuvõtul vaatame koos, mis su kehas tegelikult toimub.
👉 Broneeri vastuvõtuaeg | heaolukliinik.ee
Seotud teemad heaolukliinik.ee-s:
- Vaagnavalu — mis see on ja mida teha?
- Uriinipidamatus — füsioteraapia kui esimene samm
- 5 võimalust vaagnapõhja toetamiseks
Allikas: Science.org, “After menopause, ovaries may transform into organs with immune powers” (juuni 2026); Molecular Human Reproduction, Duncan FE et al., Northwestern University; bioRxiv preprint, 2026
