Skip to main content

Uriinipidamatus

Uriinilekked tekivad enamasti siis, kui vaagnapõhjalihased on kas pinges, nõrgad, kahjustunud või lihtsalt ei oska enam oma tööd koordineerida (või kõike korraga).

Probleeme märgatakse sageli raseduse ajal ja pärast sünnitust või seoses üleminekuea ja menopausiga, mil naissuguhormoonide tootmine väheneb. Lisaks võivad lekete tekkimisele kaasa aidata elustiil, haigused/operatsioonid, üldiselt nõrgad lihased ja veel mitmed asjaolud.

Vaagnapõhja füsioteraapia eesmärk on leevendada elukvaliteeti segavaid sümptomeid, et elu oleks täisväärtuslik. Et saaksid naasta endale meeldivate tegevuste juurde, teha sporti, käia matkamas, tantsida, naerda. Et vahekord oleks valuvaba, et oleksid oma lihaste toimimisest teadlikum ja tundlikkus tekitaks rõõmuvärinaid. Ja et vajadusel saaksid murevabalt köhida-aevastada.

Vaagnapõhja füsioterapeudi vastuvõtul küsib terapeut esmalt sümptomite esinemise kohta, seejärel kontrollib vaagna asendit, vaagnaga seotud lihaseid, sh vaagnapõhjalihaseid, et hinnata, kas need on tasakaalus. Vaagnapõhjalihaseid kontrollitakse tupe siseselt – terapeut palub teil pingutada ja lõdvestada vaagnapõhjalihaseid ning proovida teatud asendeid või tegevusi, et hinnata lihaste tööd ja koordinatsiooni. Vajadusel kasutab füsioterapeutpehmekoe manuaalteraapia võtteid, et tasakaalustada vaagna asendit ja lihaste tööd. Esimese vastuvõtu lõpus

 

Enne treenima asumist on oluline teada, kas lihased on pigem nõrgad või pinges, sest sellest sõltuvad harjutused ja treeningu tulemuslikkus.

Selle väikese testi abil saad oma vaagnapõhjalihaste seisundi kohta esialgse hinnangu ja esmased soovitused, millele treenimisel tähelepanu pöörata. Testi andmeid jälgita ega ei salvestata.

Kui peamisteks sümptomiteks on:
– lekked aevastamise, köhimise ja millegi/kellegi tõstmise ajal
– joostes, hüpates või muidu trenni tehes tulevad tilgad püksi
– täis põiega võib lekkida uriini
– tunned alakõhus raskust, alaseljas valu
– vahekord ei paku naudingut, sest tudlikkust ei ole

on Sinu vaagnapõhjalihased tõenäoliselt nõrgad. Nõrkadest lihastest tingitud uriinipidamatust nimetatakse stress-inkontinentsiks ja ka pingutus-inkontinentsiks. Selliste uriinilekete peamisteks põhjusteks on lihaste suutmatus reageerida piisavalt kiire pingutusega rõhu muutustele kõhus (aevastamine, hüppamine), või suutmatus  pingutust kestvalt hoida (täis põiega turvaliselt koju jõuda, joosta, kiiremalt kõndida) või omavahelist tegevust koordineerida.

Olukorrale “aitavad” kaasa rasedus ja sünnitus, muutused hormonaalses tasakaalus (üleminekuea ja menopausi saabudes väheneb naissuguhormoonide tootmine), krooniline köha, kõhukinnisus, valed treenimis-, töö- ja igapäevaharjumised, liiga suurte raskuste tõstmine, ülekaal, diabeet.

Kui peamisteks sümptomiteks on
– liiga sage tualeti külastamine, seda nii päeval kui öösel 
– vajadus tualetti külastada saabub ootamatult
– põletikutunne, voolus, kihelus, kuid analüüsid on korras (ka krooniline tsüstiit)
– vahekord ja/või tampooni sisestamine on ebamugav, valus
– valu vaagna piirkonnas

on Sinu vaagnapõhjalihased tõenäoliselt pinges ning vajavad ennekõike lõdvestust. Pinges lihastest tingitud uriinipidamatust nimetatakse sund-inkontinentsiks. Kuigi naistele muudkui soovitatakse vaagnapõhjalihaste pingutusi, siis antud juhul võivad pingutused sümptomeid veelgi süveneda. Pinges vaagnapõhja korral on oluline õppida lõdvestuma, hingama ja valida treenimiseks õiged harjutused. Sage urineerimisvajadus võib aga olla tingitud sellest, et lihaste poolt survestatud põis saadab ajju signaali, justkui oleks ta täitunud. Mida sagedamini tualetis käia, seda väiksemaks muutub põis ja seda tihedamaks muutuvad käigud. Siinkohal võiks soovitada lisaks lõdvestusharjutustele ka põietreeningut ja päeviku pidamist.

Sageli  kaasneb (eelneb) pinges lihastele ärevus ja stress. Olukorda süvendavad kohv, alkohol, gaseeritud joogid, suitsetamine, närvisüsteemihaigused, krooniline kõhukinnisus.