Enne jalutuskäiku käid veel korra tualetis. Trennis jätad mõne hüppe vahele. Pikemale sõidule minnes mõtled läbi, kus saab peatuda. Ükski neist ei tundu esialgu suure muutusena, lihtsalt väikesed kohandused, et päev sujuks.
Aga kui paljusid valikuid sinu põis juba mõjutab?
Üleminekueast rääkides tunneme kuumahood kiiresti ära. Sagenenud pissihäda või uriinileket ei oska me selle eluetapiga alati seostada. Ometi võivad põievaevused tekkida juba perimenopausis, menopausile eelnevatel aastatel. USA kontinentsiorganisatsioon National Association for Continence toob oma ülevaates välja nii ootamatu tugeva urineerimistungi, sagedasemad tualetikäigud kui ka öise urineerimise.
Mis seos on põiel ja lähedusel?
Võib tunduda, et sagedasem pissihäda ja ebamugavus intiimelus on kaks täiesti erinevat muret. Tegelikult on nii tupe kui ka kuseteede kudedes östrogeeniretseptorid — need koed on hormoonitaseme muutuste suhtes tundlikud. Nii võivad üleminekueas kõrvuti tekkida kuivus, ärritus, valulikkus vahekorra ajal ja kuseteede vaevused.
Selle seose teadmine võib olla päris suur kergendus. Sa ei kujuta muutusi ette ega pea kõike lihtsalt väsimuse või vähese soovi arvele kirjutama. Samas ei anna tavapärane selgitus „see on hormoonidest” veel sellist vastust, millest võiks abi olla.
Limaskestade vaevuste korral tasub arstiga arutada sobivat ravi. Kui ebamugavusega kaasneb vaagnapõhjalihaste liigne pinge või raskus lõdvestuda, võib abi olla vaagnapõhja füsioteraapiast. Need lähenemised saavad teineteist täiendada.
Sobiv abi sõltub sellest, mis sinu vaevusi põhjustab.
„Aga ma ju teen harjutusi.”
See on täiesti arusaadav mõte. Kui oled soovitusi järginud, tahaksid ju ka muutust märgata.
Vaagnapõhja füsioteraapias vaatame lihaste jõu kõrval ka nende vastupidavust, lõdvestumist ja koordinatsiooni. Olulised on põie- ja sooleharjumused ning see, millal leke tekib: kas köhatades, treeningu lõpus või ootamatu pissihädaga tualeti poole kiirustades. Sellest sõltub, mida hinnata ja kuidas edasi tegutseda.
Kui harjutamine pole aidanud, on mõistlik üle vaadata, kas harjutused ja koormus vastavad sinu vajadustele, kuidas sooritus õnnestub ning kas mõni kaasnev vaevus vajab eraldi ravi. Eesmärk on, et harjutamisest oleks abi ka aevastades, treenides ja igapäevaseid toimetusi tehes.
Kust alustada?
Alustuseks võiksid mõelda: mida oled põie tõttu hakanud teisiti tegema? Kas käid sagedamini „igaks juhuks” tualetis, valid teistsuguseid treeninguid või väldid mõnd ettevõtmist? Need tähelepanekud aitavad oma muret ka vastuvõtul selgemalt kirjeldada.
28. oktoobri vebinaril „Üleminekuiga ja vaagnapõhi” räägime, kuidas neid muutusi mõista, mida saad ise teha ning millal tasub abi küsida. Et soovitustest oleks kasu nii trennisaalis kui igapäevaste toimetuse ajal.
Põieharjumustest täpsema pildi saamiseks on abiks põiepäevik. Sinna paned kirja joodud vedeliku, tualetikäigud, urineerimistungi ja võimalikud lekked. Nii on üldise tunde „käin vist liiga sageli” kõrval olemas konkreetsed märkmed, mida saad ise paberil näha ja vajadusel ka spetsialistiga arutada.
Saadan sulle põiepäeviku pdf-kujul, kui registreerud tasuta vebinarile „Üleminekuiga ja vaagnapõhi”. Vebinaril räägime põiest, raskustundest ja intiimtervisest ning sellest, mida erinevate sümptomite puhul ette võtta.
Sa ei pea ootama, kuni väikesed kohandused muutuvad suureks loobumiseks.
VAATA VEBINARI INFOT JA REGISTREERU
Artikli lähteallikas: National Association for Continence — „Bladder Health During Perimenopause & Menopause”. Füsioteraapia käsitlust täiendab Australasian Menopause Society — „The Role of Women’s Health Physiotherapy”.
