Skip to main content

Depressiooni korral tasub enne antidepressantide kasuks otsustamist kaaluda ka looduslike valikuid.

Eestis on depressiooni levimus viimastel aastel läbiviidud uuringute järgi olnud 5,6% – see tähendab, et uuringu toimumise ajal oli Eestis depressiooni käes kannatavaid inimesi ligikaudu samapalju, kui on Pärnu, Viljandi ja Rakvere linnas kokku elanikke – umbes 75 000.

Sellel delikaatsel haigusel on erinevaid kulgemisviise ilmselt samapalju, kui on inimesi, kes seda kogevad, kuid üldlevinud definitsiooni: „Depressioon on püsivalt väljendunud meeleolu alanemine, millega kaasneb elurõõmu kadumine, energia vähenemine ning mille tulemusena langeb toimetulekuvõime ja elukvaliteet.“ kaudu tunneb ennast ilmselt ära enamus põdejatest. Depressiooni tekkepõhjused võivad olla nii psüühilised ja kõikvõimaliku stressi ning emotsionaalsete üleelamistega seotud kui füüsilised vajakajäämised organismi toitainete ja mineraalide varudes. Viimast võib tekitada ravimite tarbimine. Teaduslikult on mitmeid kordi tõestatud, et näiteks antibeebipillide üks kõrvalmõjusid on depressioon.

Depressiooni korral tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga, kes tutvustab Lääne meditsiinis saadaolevad ravivõimalusi, kuid siiski võiks alternatiivselt meelde tulla ka väike guugeldamine või konsulteermine toitumisnõustajaga, peale mida saab igaüks teha oma valiku, millist raviviisi eelistada või vähemalt millisest alustada.

Naistepuna on melanhoolia peletamiseks kasutatud juba pea 2500 aastast. Naistepuna on üks kõige võimsamaid antidepressante, rahustavaid ja spasmide vastaseid taimi. Ta on olnud mitme kliinilise uuringu objektiks, milles on teda võrreldud sünteetiliste antidepressantide ning platseeboga. Näiteks Harrer’i ja Sommer’i poolt läbi viidud uuring, kus 105-le kerge kuni mõõduka depressiooni diagnoosiga patsientidele manustati 300mg naistepuna ekstrakti 3 korral päevas 4 nädala jooksul. Uuringu tulemused näitasid, et 67% naistepuna tarvitanud osalejatest reageerisid ravile positiivselt (Harrer & Sommer, 1994). Dr Klaus Linde ja tema kolleegide poolt avaldatud metaanalüüsis leiti, et naistepuna on kerge ja mõõduka depressiooni ravis efektiivsem kui platseebo. Lisaks on kuues võrdlevas uuringus leitud, et naistepuna toimib depressiooni ravi puhul võrdväärselt antidepressantidega.

Naistepuna aktiivsed toimeained on hüperitsiin ja hüperforiin. Ta toimib serotoniini absorbeerumist blokeerivalt ehk selle tagajärjel on ajul kasutada rohkem serotoniini. Sarnaselt toimivad ka SSRI-tüüpi antidepressandid (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid), dopamiin, noradrenaliin ja GABA (üks kesknärvisüsteemi inhibiitoritest) neurotransmitter. Naistepuna aitab tõsta hea psüühilise terviseseisundi jaoks vajalikul hulgal neurotransmittereid. Samuti kõrgendab naistepuna tarbimine melatoniinitaset, mis parandab une kvaliteeti.

Naistepuna kõrvaltoimed on väga harvad kuid siiski võimalikud. Need võivad avalduda seedehäiretes ning valguse suhtes ülitundlikkuse tekkimises. Samuti võib olla ohtlik koostoime mõne ravimi toimeainega näiteks teatud suukaudsed rasestumisvastased vahendid ning sünteetilised antidepressandid.

Võrdluseks, võivad SSRI-tüüpi sünteetiliste antidepressantide kõrvaltoimeteks olla iiveldus, oksendamine, seedehäired, peavalu, agiteeritus, une- ja seksuaalhäired ning suitsiidne käitumine. Paljudel patsientidel võib antidepressantide tarvitamine vähendada seksuaalset huvi, rahuldust või võimekust. Meestel võib antidepressantide kasutamine pärssida või takistada seemnepurset ja naistel orgasmi. Paljudel antidepressantide kasutajatel säilib küll seksuaalfunktsioon, kuid nad kaotavad huvi seksi vastu.

Naistepuna hakkab õitsema jaanipäeva ajal ning teda võib leida ka juulis – augustis. Parimaks ravimiks on siiski suve alguse taimed, kui õied on alles noored. Korjata tuleb naistepunal peaaegu kogu vart koos lehtede ja õitega. Kasvama jäetakse selle taime kõige alumine puitunud varre osa. Kuivatamiseks võib naistepunad kimpu siduda, et need tuleks ripitada sooja ja pimedasse kohta.

Naistepuna soovitatakse manustada toidukordade ajal, et vältida seedeprobleeme. Depressiooni korral hakkab naistepuna ravi tulemusi andma kahe kuni nelja nädala jooksul. Oluline on enne ravi alustamist küsida nõu oma perearstilt.

Naistepuna on saadaval ka kapslitena, kuid parim on ikkagi korjata ise ning valmistada kas värsketest taimedest või kuivatatud ürdist alkoholitõmmist lastes taimel tõmbuda vähemalt kaks nädalat. Kerge depressiooni raviks tuleks võtta 50 tilka tõmmist kolm korda päevas.
Tee valmistamiseks võtta 2-4 g kuivatatud õisi 150 ml keeva vee kohta ning lasta tõmmata 5-10 minutit. Naistepunateed võib juua kolm korda päevas. Sellisel viisil tarvitamine aitab hästi ka unehäirete korral.

Sünteetiliste antidepressantide pikaaegsel manustamisel või peale ravi lõpetamist tuleks tähelpanu pöörata tsingi taseme kontrollimisele organismis, kuna ühe kõrvaltoimena kurnab antidepressandi kuur keha tsingivarusid. Just tsink on vajalik serotoniini tootmiseks, mis ongi meie põhiline rahulolu ehk õnnehormoon. Tsingi taset saab tõsta tsingirikaste toiduainete eelistamisega või toidulisandiga. Headeks tsingiallikateks on terad, seemned, pähklid ja kaunviljad.

Kuna depressioon tuleneb sageli stressist, mis omakorda tihti ületöötamisest siis võib eeldada, et tiheda graafiku kõrvalt ei ole inimesel pika aja vältel olnud aega endale ise süüa teha ega tähelepanu pöörata oma toidu koostisosadele. Toitlustusasutuste eesmärk on kasumi maksimeerimine, seega väljas süües võime olla suhteliselt kindlad, et enamus meie toidust on valmistatud võimalikult odavatest koostisainetest kompenseerides maitset sünteetiliste maitsetugevdajatega.

Kas olete kunagi mõelnud safrani kasutamisele toiduvalmistamisel? Ometi on just see maagiline ja väga hinnaline taim üks parimaid looduslikke depressiooniravimeid. Tema võimet selektiivse serotoniini tagasihaarde inhibiitorina on tõestatud mitmete uuringutega. Iraanlased võrdlesid näiteks safranit Sopranodest tuntud depressiooniravimi Prozac-iga ning leidsid, et imetaimel on ajule sama efekt.

Safran ei säili kaua ning see tõstab veelgi tema hinda. Lisaks sellele, et ta on looduslik antidepressant on safranil veel ka põletikuvastased ning valuvaigistavad omadused. Safran on võimas afrodisiaakum kuid temaga tuleks olla doseerimisel ettevaatlik, kuna võib suures koguses olla toksiline. Safranit ei tohi kasutada raseduse ajal, ta on abortiiv. Safranit on soovitav tarvitada 50 tilka õhtul ja hommikul lahjendatuna melissi tees. Safrani tarvitamisel ei tohiks ületada 1-1,5 g päevas, üldiselt võiks jääda 30 mg juurde.

Depresiooni korral võib olla abi ka mitmetest eeterlikest õlidest (pihustatuna õhku) nagu lavendel, ylang-ylang ning ženšen.

Toitumise juures tuleks silmas pidada, et depressiooni vältimiseks või ravimise ajal oleks toit rikas omega 3-de poolest (linaseemned smuutisse!), kala, pähklid, rapsiõli. Tähelepanu tuleks pöörata B grupi vitamiinidele, magneesiumile ja tsingile. Oluline püühiliste funktsioonide korras hoidja on vitamiin B12.