PCOS – tekkepõhjused ja ravimeetodid

Erinevad PCOS-i tüübid

1.insuliiniresidentne PCOS – kõige tavapärasem polütsüstiliste munasarjade sündroomi vallandaja on insuliiniresidentsus. Liiga kõrge insuliinitase mõjutab otseselt munasarju, häirides ovulatsiooni ning pannes munasarju östradiooli asemel testosterooni tootma. Liigne insuliin stimuleerib niisamuti ka ajuripatsit, et see veelgi rohkem luteiniseerivat hormooni (LH) toodaks, mis omakorda stimuleerib androgeene. Liigne insuliin vähendab suguhormoone siduva globuliini (SHBG) taset ning vaba testosteroonitase kehas tõuseb. Insuliiniresidentsuse olemasolu saab kindlaks teha vereanalüüsi abil. 

Loodusravi soovitused insuliiniresidentse PCOS-i puhul: 

• eemalda menüüst suhkur; 
• võta toidulisandina kasutusele magneesium; 
• heaks abiliseks on niisamuti ka näiteks müo-inositool, tsink ning pojengi ja lagritsa kombinatsioon. 

2.pillidejärgne PCOS – tavameditsiinis pillidejärgse polütsüstiliste munasarjade sündroomi ravi kahjuks puudub. Levinud on nõuanne hakata taas pille tarvitama, kuid paraku ei ole see lahendus.

Loodusravi soovitused pillijärgse PCOS-i puhul: 

• jää rahulikuks ja anna endale aega; 
• söö piisavalt; 
• kaalu tsingi tarvitamist. Tsink surub alla androgeene ning toetab munasarjade tööd. 
• heaks abiliseks on ka  pojengi ja lagritsa toidulisand, mis aitab tasakaalustada hormoone ning soodustab ovulatsiooni. 

3.põletikuga seotud PCOS – põletik mängib olulist rolli kõigi menstruaaltsükli probleemide puhul. Põletik häirib hormooniretseptoreid ning surub alla ovulatsiooni. Niisamuti stimuleerib põletik nii neerupealiseid kui munasarju tootma rohkem androgeene. Kui sul esinevad kõik polütsüstiliste munasarjade sümptomid, kuid sul ei esine insuliiniresidentsust ning sa pole tarvitanud hormoonpille, on alust kahtlustada, et tegemist või olla justnimelt põletikust tingitud PCOS-iga. Niisamuti nagu pillidejärgse PCOS-i puhulgi, puudub tavameditsiinis sellekohane ravi. Abiks on aga põletikuvastane toitumine ja probiootikumid.

Loodusravi soovitused põletikuga seotud PCOS-i puhul:

• väldi nisu ja lehmapiimatooteid; 
• selgita välja võimalik toidutundlikkus; 
• juhul, kui Sul esineb seedeprobleeme, siis püüa esmalt tervendada oma soolestik. Heaks abiliseks on probiootikumid. 
• lisaks on abi tsingist, melatoniinist ning N-atsetüültsüsteiinist (NAC), mis aitab taastada korrapärase ovulatsiooni. 

4.neerupealiste PCOS –  erinevalt tavapärase polütsüstiliste munasarjade sündroomist, ei tekita neerupealisste PCOS-i mitte insuliiniresitentsus ega häirunud ovulatsioon, vaid hoopis HPA-telje stressile reageerimise süsteem. Teisisõnu on selle tekkepõhjuseks stress. Neerupealiste PCOS-i võib põhjustada näiteks stress teismeeas. Tavameditsiinis neerupealiste PCOS-i ravi üldiselt puudub, kuid mõnikord kirjutatakse välja madala annusega hüdrokortisooni. 

Loodusravi soovitused neerupealiste PCOS-i korral: 

• puhkus ja hea tuju;
• meditatsioon, massaaž ja jooga; 
• tsink toidulisandina; 
• B-vitamiinide kompleks; 
• roosilõhnaline kuldjuur. 

Tavapärane ravi PCOS-i puhul: hormonaalsed rasestumisvastased vahendid 

Tavapärane ravi polütsüstiliste munasarjade sündroomi korral on ovulatsioon hormoonpillidega alla suruda. Hormoonpillid suruvad alla ka androgeene, millest võib küll näiliselt abi olla ning mis sümptomeid alla surudes olukorda leevendada võivad, kuid paraku töötab ka see vaid seni, kuni tarvitatakse ravimeid. Ravimi ärajätmisel tekib aga varasemast veelgi enam androgeene, mis justkui tähendab, et olukorra kontrollimiseks tuleks eluaeg hormoonpreparaate tarvitada, mis mõjub seejuures tervisele aga laastavalt ega lahenda probleemi juurpõhjust. Hormoonpillide halvim omadus on see, et need võivad süvendada insuliiniresidentsust, mis on polütsüstiliste munasarjade sündroomi peamine vallandaja. 

Lisaks hormoonpillidele on PCOS-i raviks kasutusel ka diabeediravim metformiin, mis on oma olemuselt kindlasti parem valik kui hormoonpillid, sest toimib vähemalt insuliiniresidentsust tasakaalustavalt. Siinkohal tasub aga teada, et ka paljudel loodusravivõimalustel on sama toime kui metformiinil.

Loodusravi PCOS-i korral 

Selleks, et naturaalsel viisil terveneda, on oluline toituda tervislikult, tasakaalustatult ning võimalusel vältida töödeldud toitu nii palju kui võimalik. Kui esineb insuliiniresidentsus, siis tasub kindlasti loobuda suhkrust ning vähendada süsivesikute tarbimist. See on oluline selleks, et hoida insuliinitase võimalikult madalal. Lisaks toitumise muudatustele on palju abi ka erinevatest  toidulisanditest, mida põgusalt ka juba eespool mainisime. 

Lisaks eelpool mainitule võivad headeks abilisteks olla veel ka järgmised toidulisandid: 

1.Magneesium. See on suurepärane vahend menstruaaltsükli toetamiseks. On tõestatud, et magneesiumirikas toitumine vähendab insuliinitundlikust ning diabeediriski. Magneesiumi kutsutakse lausa “looduslikuks metformiiniks”. Soovituslik kogus on tarbida 300mg magneesiumi päevas kohe pärast sööki. 

2.Alfa-lipoehape, mis on vajalik energiatootmiseks. Seda toodab ka inimese organism ning seda saab toitudest nagu spinat, maks ja brokoli. Alfa-lipoehape tasakaalustab insuliinitaset ning toetab munasarja folliikulite normaalset arengut. Soovituslik päevane annus on 200-600mg koos toiduga. 

3. Oluline abiline insuliiniresidentsusest tervenemisel on Müo-inositool, mis on insuliini rakkudesisene infokandja. Seda toidulisandina tarvitades on võimalik polütsüstiliste munasarjade sümptomeid oluliselt vähendada. Müp-inositool parandab insuliinitundlikkust, vähendab androgeenide taset ning taastab korrapärased ovulatsioonid. Inositooli toidulisanditel on erinev toime, st D-chiro-inositool parandab insuliinitundlikkust terves organismis. Müo-inositool parandab insuliini ning folliikuleid stimuleeriva hormooni taset organismis, toetab munasarja funktsiooni ja normaalset ovulatsiooni. Seepärast on soovitatav annus 2000-3000 mg müo-inositooli kombineerituna väikese koguse d-chiro-inositooliga. 

4.D-vitamiin ehk päikesevitamiin parandab insuliinitundlikkust ning toetab munasarjafolliikuli normaalset küpsemist.

5.Berberiin, mida esineb mitmes taimes, nagu näiteks kanada koldjuur (Hydrastis canadensis) ja harilik kukerpuu (Berberis vulgaris), on polütsüstiliste munasarjade sündroomi kliinilistes uuringutes andnud väga häid tulemusi, ületades kahe suure uuringu andmeil isegi metformiini. Berberiiniekstrakti standardannuseks on soovituslikult 500mg kaks korda päevas. Küll aga ei sobi Berberiin pikemaks järjestikuseks kasutamiseks kui kaks kuud, võides pikaajalisel kasutamisel kahjustada soolebaktereid.

6.Melatoniin ehk unehormoon, mida toodab nii käbinääre kui ka munasarjad. Melatoniini tarvitamine võib olla abiks ovulatsioonide taastamisel.

Peidetud PCOS-i põhjused:

• Liiga palju soja- või teisi fütoöstrogeene. Need suruvad alla ovulatsiooni; 
• kilpnäärmehaigused. Kilpnäärme alatalitlus pärsib ovulatsiooni ning halvendab insuliiniresidentsust;
• D-vitamiini puudus, munasarjad vajavad seda;
• tsingipuudus;
• joodipuudus;
• kõrge prolaktiinitase;
• alatoitumine või süsivesikutevaene dieet. Ovulatsiooni korrapäraseks toimumiseks on vajalik piisavas koguses aeglaseid süsivesikuid. 

Kui tahaksid PCOS-i kohta rohkem teada, siis palju kasulikku leiad Lara Brideni teosest “Paremate päevade käsiraamat”. 

Kasutatud allikad: 

Lara Briden “Paremate päevade käsiraamat”