Skip to main content

                                                          Mis on emaka allavaje? 

Emakas on oma olemuselt lihaseline struktuur, mida toetavad ümbritsevad vaagnalihased ja sidekoed. Kui lihased või sidekude emaka ümber venivad või nõrgaks muutuvad ega suuda emakat enam paigal hoida, võib tulemuseks olla emaka allavaje. Tekkepõhjuseid on mitmeid. Allavaje ehk prolaps tekib siis, kui emakas libiseb oma tavaasendist tuppe ning see võib olla nii täielik kui ka mittetäielik.

Emaka allavaje esinemise oht suureneb naise vananedes ning ühtlasi ka östrogeenitaseme langedes. Enam kui pooltel üle 50-aastastel naistel esineb mõningal määral vaagnaelundite prolapsi ehk allavajet. Vaagnapõhja lihaste ja kudede kahjustus raseduse ja sünnituse ajal võib samuti prolapsi põhjustada. Lisaks on soodustavaks teguriks nii rasvumine, krooniline köha, krooniline kõhukinnisus, erinevad kaasuvad haigused kui ka sünnitus ja rasedus.

Kuidas see avaldub ehk millised on sümptomid? 

Kerge emaka allavaje korral ei pruugi sümptomeid üldse esinedagi. Mõõdukas kuni raske emaka allavaje võib aga kaasa tuua järgmised tunnused: 

  • tunne, justkui istuksid pallil; 
  • valu ja ebamugavustunne; 
  • verejooks tupest; 
  • probleemid vahekorra ajal/valulik vahekord; 
  • raske või “sikutav” tunne vaagnas; 
  • alaseljavalu; 
  • kõhukinnisus või probleemid soole tühjendamisel; 
  • häiritud põiefunktsioon või raskused põie tühjendamisel;
  • tahtmatud uriinilekked;

Nimetatud sümptomite ilmnedes tuleks kindlasti pöörduda arsti poole kohese ravi saamiseks. Tähelepanuta jäänud emaka allavaje võib kahjustada nii soolestikku, põit kui ka seksuaalfunktsiooni.

Kuidas ennetada? 

Selleks, et vältida prolapsi teket on väga oluline jälgida oma elustiili ning igapäevaseid harjumusi. Vältimaks liigset koormust vaagnale ning ühtlasi ka prolapsi teket, on tähtis nii teadlik hingamine, õige kehahoid, piisav liikumine, tervisliku kehakaalu säilitamine, korras seedimine kui ka liigsete raskuste tõstmisest hoidumine. Niisamuti on treenides väga oluline jälgida harjutuste korrektset tehnikat, et vaagnapõhjalihaseid mitte ülemäära koormata.

Millised on ravimeetodid kui allavaje on tekkinud? 

Allavaje tekkides on samuti abi spetsiaalsetest korrigeerivatest harjutustest, mis on spetsiifilised, kuid jõukohased erinevas vanuses ning kaalukategoorias naistele. Regulaarselt ja korrapäraselt treenides võib probleem laheneda juba 2-6 kuuga. Juhul kui allavaje on juba väga tõsises faasis, siis ei pruugi pelgalt harjutuste tegemisest enam kasu olla ning sel juhul on abiks vaid kirurgiline sekkumine. Küll aga on ka operatsioonijärgselt väga oluline jätkata spetsiaalsete harjutuste tegemist, vältimaks allavaje kordumist. Kui tunned, et vajaksid abi ning sooviksid harjutuste kohta rohkem teada, siis tutvu lähemalt siin.

Kas emaka allavaje võib taanduda ka iseenesest?  

Üldjuhul allavaje iseenesest ära ei kao. Küll aga on võimalik olukorda korrapärase harjutuste tegemisega oluliselt parandada ning kontrolli all hoida.

Kas menstruaalanuma kasutamine võib põhjustada emaka allavajet? 

Üldjuhul ei tohiks menstruaalanum korrektsel kasutamisel emaka allavajet põhjustada. Küll aga tasub olla väga ettevaatlik juhul, kui sul esineb emaka allavaje või on eelsoodumus selle tekkeks. 

Kas emaka allavaje korral on menstruaalanuma kasutamine siiski võimalik? 

Osad naised, kel esineb emaka allavaje, saavad menstruaalanumat sellegipoolest kasutada, küll aga võib olla selle paika sättimine tavapärasest keerulisem. Lisaks võib emaka allavaje korral menstruaalanum vaakumi tõttu probleemi süvendada, sikutades emakakaela veelgi allapoole. Mistõttu on ka naisi, kelle jaoks on emaka allavaje tõttu menstruaalanum vastunäidustatud.  Kuna see on iga naise puhul aga väga individuaalne, siis tasub esmalt kindlasti oma günekoloogiga konsulteerida ning seejärel otsustada kas menstruaalanum võiks olla sobiv või tuleks kasutada mõnda muud varianti.

Kasutatud allikad: 

  • organicup.com 
  • healthline.com
  • intimina.com 
  • kliinikum.ee
  • minaolenginaine.ee