Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid, eesotsas pillidega, on laialdaselt kasutusel üle terve maailma. Olgu põhjuseks rasedusest hoidumise soov, ebaregulaarse tsükli reguleerimine või probleemne nahk – lahendus tundub end peitvat ikka pillides. Millised on aga hormoonpillide kõrvalmõjud ning millist mõju avaldavad sünteetilised hormoonid sinu tsüklile tegelikult?
Alustame algusest – mis on pillid ning kuidas need toimivad?
Hormonaalpillid ehk tuntud kui antibeebipillid on sünteetilised hormoonid, mille eesmärk on eeskätt raseduse vältimine. Klassikaline hormoonpill on kombinatsioon kahest sünteetilisest hormoonist: etinüülostradiool ning lisaks progestiin nimega levonorgestreel. Kõik kombineeritud pillid on sarnased, kuid neid märgistatakse erinevalt, vastavalt östrogeeni kogusele ja ajastamisele ning progestiini tüübile.
Pillid ei reguleeri hormoone, vaid lülitavad need täielikult välja!
Hormonaalpillid suruvad alla kehaomased hormoonid, takistades ovulatsiooni toimumist. Seetõttu ei ole pillidest tekkiv veritsemine mitte ovulatsiooni järgne menstruatsioon, vaid ravimite toimel esile kutsutud vaheveritsus. Ravimid stimuleerivad emaka limaskesta, kuid lülitavad munasarjad välja. Pille võttes ei ole sul kehaomaseid suguhormoone, nende asemel tegutseb kehas hoopis hormoonravim. Paraku ei ole pillides sisalduvad sünteetilised hormoonid aga samad, mis kehaomane östrogeen ning progesteroon, mistõttu võib kunstlike hormoonide tarbimine tuua endaga kaasa olulisi terviseprobleeme.
Millised on hormoonpillide kõrvaltoimed?
Kahjuks hõlmavad pillid endas hulgaliselt ohte ning erinevaid kõrvaltoimeid, mida kindlasti eirata ei tasu: Rinnavähk – kõrge östrogeeni annusega hormoonpillid tõstavad rinnavähi riski kolm korda. Keskmise annusega östrogeenipillid 1,6 korda. Aasta pärast pillidega lõpetamist haigestumisrisk normaliseerub. Positiivse poole pealt vähendavad pillid küll pärasoole-, munasarja-, emaka- (endomeetriumi) vähi riski, kuid nende vältimiseks on ka teisi, looduslikke ning paremaid võimalusi. Kaitse emakakasvaja eest on oluline polütsüstiliste munasarjade sündroomi puhul, kuid ka sel juhul on olemas naturaalseid võimalusi loodusravi näol. Samuti on võimalik vajadusel võtta lisaks looduslikku progesterooni emaka limaskesta kaitseks.
Trombid – kõik hormonaalsed rasestumisvastased vahendid kannavad endas trombide tekkeohtu.Trombioht on oluliselt kõrgem suitsetajatel.
Kaalutõus – pillid ning teised hormonaalsed rasestumisvastased vahendid põhjustavad kaalutõusu, sest need häirivad insuliini tootmist. Pillides sisalduv östrogeen põhjustab rasva ladestumist puusadele ning reite ülaossa ning võib süvendada tselluliiti.
Juuste väljalangemine – mõned progestiinid, näiteks levonorgesteel, põhjustavad juuste väljalangemist, sest neil on kõrge androgeenne indeks, mis tähendab, et need ained sarnanevad testosteroonile.
Depressioon – hormonaalsed rasestumisvastased vahendid, pillid sealhulgas, mõjutavad olulisel määral meeleolu ning põhjustada ka depressiooni, mida on kinnitanud ka mitmed läbiviidud uuringud.
Libiido vähenemine – kuna hormonaalsed rasestumisvastased vahendid pärsivad testosterooni, mis on libiido jaoks vajalik. Lisaks võivad hormonaalsed vahendid põhjustada tupekuivust ning vaginismi, muutes vahekorra valulikuks. Libiido taastumine võib pärast pillidega lõpetamist võtta aega mitu kuud ning mõnel juhul isegi aastaid.
Mis võib ees oodata pärast pillidega lõpetamist?
Pillidejärgselt võivad sind ees oodata akne, premenstruaalne sündroom (PMS) või amenorröa (ehk menstruatsioonide puudumine). Steroidravimid hormonaalses rasestumisvastases vahendis mõjuvad aknelisele nahale esialgu küll hästi, surudes maha naharasu tootmise. Pärast pillidega lõpetamist võib rasu tootmine seevastu olla aga kordades suurem kui varem ning põhjustada taas ka akne teket.
Pillidejärgse akne tekkel on kaks põhjust:
- Rasu hulga suurenemine, mis on tingitud ravimi pärssiva toime lakkamisest.
- Androgeenide taseme langus, mis on tingitud munasarjade töölehakkamisest.
Võõrutusperiood kestab üldjuhul 6-12 kuud ning seejärel peaks sinu naha seisund taas paranema. Kasuks tuleb aga kindlasti loodusraviga alustamine, et pillidejärgse akne intensiivsust vähendada ning oma organismi toetada.
Millised on alternatiivid?
Rasedusest hoidumine ei ole tegelikult sugugi keeruline müsteerium, isegi kui esmapilgul see nii tunduda võib. Naine on viljastumisvõimeline vaid kuuel päeval menstruaaltsükli jooksul, mis tähendab, et vajalik on lihtsalt välja selgitada millistel päevadel oled viljastumisvõimeline ning hoiduda sel ajal vahekorrast või kasutada barjäärmeetodit (näiteks kondoomi).
Seda nimetatakse viljakuseteadlikkuse meetodiks ning kuigi see vajab veidi harjumist, ei ole seal siiski midagi ülemäära keerulist. Viljakusteadlikkus on teaduspõhine meetod, mis kasutab kolme konkreetse märgi jälgimist: ärkamistemperatuur (ehk basaaltemperatuur), muutused emakakaelas ja emakakaela limas. Viljastumisvõimelised päevad on viis päeva enne ovulatsiooni ning üks päev pärast ovulatsiooni. Pärast ovulatsiooni on veel 24 tunni jooksul võimalik, et sul toimub teine ovulatsioon. Sinu munarakud on seejärel eluvõimelised veel 24 tundi ning seejärel sul ülejäänud tsükli jooksul enam ovulatsiooni ei toimu ning rasestumine ei ole võimalik. Uuringutest on selgunud, et korrektsel kasutamisel on viljakuseteadlikkuse meetodi ebaõnnestumise määr vaid 0.6%, mis on üsna lähedal pillide ebaõnnestumismäärale, milleks on 0.3%. Viljakuseteadlikkuse meetodi praktiseerimisel on suurepäraseks abiliseks ka Daysy viljakusmonitor, mis mõõdab sinu basaaltemperatuuri ning teeb ise vajalikud kalkulatsioonid, andes sulle sinu viljakusestaatusest vastava tuluksega märku.
Tutvu Daysy viljakusmonitoriga lähemalt meie e-poes. Hormoonidest ning viljakuseteadlikkuse meetodist saad lähemalt lugeda aga Paremate päevade käsiraamatust.
