Esimese menstruatsiooni ootuses – kuidas valmistuda?
Menstruatsioon on viljastamata munaraku ja emaka limaskihi eraldumine verejooksuna naise organismist. Ühtlasi on menstruatsioon ka seksuaalse küpsuse tunnuseks. Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni nimetatakse menstruatsioonitsükliks. Veritsemine kestab tavaliselt 4-5 päeva.
Miks toimub inimnaisel menstruatsioon?
Igakuine verekaotus tundub ressursi ja toitainete kulukas ning enamikul loomaliikidel imendub emaka limaskest lihtsalt kehasse tagasi, kui nad tiineks ei jää. Inimese menstruatsioonid on aga ainulaadsed ning teadlased arvavad, et see tuleneb inimloote ainevahetuse jõulisest ja aktiivsest loomusest.
Sellise loote kasvatamiseks vajame võrreldes loomadega eriti tihedat emaka limaskesta. Seega on meie limaskest liiga paks, et see saaks uuesti kehasse imenduda, mistõttu peab keha selle välja heitma.
Millises vanuses menstruatsioon tavapäraselt aset leiab?
Enamasti algab menstruatsioon 11-13. eluaasta vahel, kuid võib esineda ka varem. Igati normaalne on esmase menstruatsiooni algus 10-16. eluaasta vahel. Menstruatsioonide regulaarsus, vere hulk ja menstruatsiooni pikkus annavad teavet suguelundite normaalsest talitlusest. Selleks, et saada võimalikult hea ülevaade oma tsüklist, on soovituslik pidada päevikut või märkida andmed vastavasse äppi. Nii on sul hea ülevaade nii oma tsükli pikkusest, regulaarsusest ning sellest, kui vererohked sinu päevad on.
Kannatlikkus on võti!
Korrapärase menstruatsioonitsükli väljakujunemine võtab aega ning on igati loomulik, et esimestel aastatel on menstruatsioonid ebaregulraased või vererohkemad, sest keha alles harjub uue olukorraga. Liiga sageli kiputakse tüdrukutele ebaregulaarsete menstruatsioonide korral välja kirjutama hormoonpille, mis on oma olemuselt kombineeritud rasestumisvastased vahendid, mis põhinevad ovulatsiooni alla surumisel, tuues endaga kaasa mitmeid kõrvaltoimeid ning põhjustades hormonaalset tasakaalutust kehas. Kui keha kohaneb, muutub ajapikku nii menstruatsioon kui ovulatsioon üsna regulaarseks terve viljaka eluperioodi vältel ning loomuliku menstruaaltsükli välja kujunemise protsessi ei peaks kunstlike hormoonidega kiirustama. Teismeeas märgatud normist erinev menstruaaltsükli muster võib aidata täiskasvanueas varakult avastada võimalikke terviseriske, mistõttu on eriti oluline pöörata tähelepanu oma menstruaaltsükli võimalikele eripäradele.
Millisteks faasideks menstruaaltsükkel jaguneb?
Tavapäraselt jaotatakse see kolmeks:
• follikulaarne faas;
• ovulatsioon;
• luteaalne faas.
Teine ning ehk veidi kergemini meeldejääv jaotus on:
• menstruatsioon;
• viljakas faas;
• viljatu faas.
Mis on ovulatsioon?
Ovulatsiooniks nimetatakse munaraku väljumist munasarja folliikulist. Follikulaarfaasi edenedes jõuab üks (või haruharva ka kaks) folliikulit sihtmärgile. Luteiniseeriva hormooni (LH) mõjul Sinu võitja-folliikul paisub ning lõpuks lõhkeb, vallandades oma munaraku. Munaraku vabanemine ongi ovulatsioon. Tavaliselt esineb ovulatsioon 14.-16. päeva paiku Sinu tsüklis.
Seda, millises tsükli faasis Sa parasjagu oled, on võimalik hinnata ka emakakaela lima järgi.
Mis saab peale munaraku vabanemist?
Pärast munaraku vabanemist liigub see ühte Sinu munajuhadest, kus munarakk võib saada viljastatud, kui seemnerakud on kohal. Ehk teisisõnu, kui vabanenud munarakk kohtub seemnerakkudega, võib toimuda rasestumine.
Ovulatsioon on “kõik või mitte midagi sündmus”. Ei ole võimalik, et Sinu ovulatsioon toimub “natuke”. Ovulatsioon kas toimub või see ei toimu. Pärast ovulatsiooni järgneb kas rasedus (kui vabanenud munarakk sai viljastatud) või algab kaks nädalat hiljem menstruatsioon.
Kuidas aga kindlaks teha, kas ovulatsioon toimub?
Siinkohal on heaks abiliseks igahommikune basaaltemperatuuri mõõtmine, mis annab ülevaate temperatuuri kõikumisest tsükli vältel ning aitab tuvastada ovulatsiooni toimumist. Võtmeteguriks on ka emakakaela sekreedi jälgimine ning selles esinevad muutused, mis leiavad aset tsükli erinevates etappides – vahetult pärast menstruatsiooni lõppu võid tunda mõningast tupekuivust, millele järgneb mõne päeva pärast valkjas kleepuv vedelik ning ovulatsiooniperioodi lähenedes muutub sekreet selgeks ja libedaks, meenutades toorest munavalget. See on märk ovulatsioonist.
Milleks ovulatsioon vajalik on?
Ovulatsioon ei ole vajalik mitte ainult raseduse toimumiseks. Tsüklitervise kõige olulisem hormoon on progesteroon, mis toodab kollaskeha ning on üllatavalt kasulik hormoon, mille suurimaks tööks on küll hoida ja toita rasedust, kuid lisaks pakub progesteroon kehale veel palju enamat!
Progesterooni tasakaalustab omakorda östrogeen.
Progesterooni omadused:
• õhendab Sinu emaka limaskesta, samas kui östrogeen seda paksendab;
• vähendab rinnavähi riski, samal ajal kui östrogeen seda soodustab;
• stimuleerib kilpnäärmehormooni, samal ajal kui östrogeen seda pärsib;
• stimuleeriv toime kilpnäärmele avaldub selles, et ta tõstab luteaalfaasis Sinu kehatemperatuuri.
Lisaks on progesteroonil veel teisigi kasutegureid:
• leevendab põletikku;
• kasvatab lihaskudet;
• parandab und;
• kaitseb südamehaiguste eest;
rahustab närvisüsteemi ning toetab stressiga toimetulekut.
Menstruatsioon ja ovulatsioon on omavahel tugevalt seotud.
Piisava progesterooni taseme korral algavad Sinu päevad kergelt, ilma menstruatsioonieelse määriva veritsuse või valuta.
Kuidas valmistuda peatselt algavaks tsükliks?
• Söö tervislikult;
• Maga piisavalt;
• Tee mõõdukalt trenni;
• Palu vanemal valmis varuda meelepärased menstruatsioonitooted ja lõdvestu neid kasutades.
Milline menstruatsioonitoode valida?
Menstruatsioonitoodete valik on täna väga lai, tavapärastest tampoonidest ja sidemetest ökopuuvillast tampoonide ning menstruaalanuma ja mugava lekkekindla pesuni välja. Millist toodet siis eelistada? Räägime lähemalt.
Millest koosnevad ühekordsed hügieenitooted – tampoonid, sidemed ja pesukaitsmed?
Enamik ühekordseid hügieenitooted sisaldavad puuvilla, plastikut, liimi ja kloori, millest igaühel ka oma pahupool. 2015. aastal läbi viidud uuringust selgus, et 85% tampoonidest ja puuvilla sisaldavatest hügieenisidemetest sisaldavad glüfosaati, mis on tuntud kui taimekaitsemürk ning potentsiaalselt vähkitekitavaks kuulutatud.
Teisisõnu on glüfosaat otseses mõttes biotoksiin, millega kaasneb närvi- ja autoimmuunhaiguste kõrgenenud risk, viljatus, neeru- ja põievähi riski suurenemine ning teratogeenne ehk lootesurmi ja väärarenguid põhjustav mõju.
Lisaks seostatakse glüfosaati ka soolehattude, liigse lima ja lekkiva sündroomi põhjustamise, mikrofloora häirete ja detoksiks vajalike ensüümine kahjustustega. 62% uuritavatest tampoonidest ja sidemetest sisaldasid AMPA-t ehk glüfosaadi mürgist keskkondliku metaboliiti.
Plastik ja teised kemikaalid ühekordsetes hügieenitoodetes
Suur osa sidemeid sisaldab polüetüleen plastikut, mis on oma olemuselt kleepaine, mis hoiab sidet aluspüktse küljes kinni ning on ühtlasi ka keskkonnavaenulik saastaja. Enamik tampoonidest sisaldab lisaks eelpool mainitud glüfosaadile veel teisigi kemikaale nagu dioksiin, kloor ja kunstsiid. Nimetatud ained ei peaks aga olema kontaktis õrna intiimpiirkonnaga.
Tervis pole aga ainus aspekt – prügisaaste vallutab maailma
Tampoonid, sidemed ja pesukaitsmed loovad oma pakenditega enam kui 200 000 tonni prügi aastas, milles 90% on plastik! Pärast kasutatud menstruatsioonitoodete ära viskamist lebavad need prügimäel ning nendest eraldub saasteaineid nii õhku kui ka pinnavette. Ainuüksi USA-s satub prügimäele 12 miljardit sidet ja 7 miljonit tampooni aastas. Plastikust jäätmed jäävad maa peale või veelgi hullem – ookeanidesse, jõgedesse või randadele aga aastasadadeks.
Õnneks on meil alternatiivid!
Hea uudis on aga see, et meil on täna võimalik valida ning teha teadlik valik nii tervise kui keskkonna seisukohast lähtudes. Nii korduvkasutatav meditsiinilisest silikoonist valmistatud menstruaalanum OrganiCup kui mugav lekkekindel aluspesu on siin, et pakkuda turvatunnet, mugavust ja kaitset, säästes meid ebamugavate lekete ning kemikaalide eest.
Lekkekindel pesu ning menstruaalanum ootavad Sind meie e-poes. Tutvu lähemalt ning sammu päevadele vastu teadlikult!
Kasutatud allikad:
• Lara Briden “Paremate päevade käsiraamat”
• Viljastumine või menstruatsioon
• Ohtlikud terviselaastajad intiimhügieenivahendites ja haavahooldustoodetes
