Mida võiks naine elujõulisuse huvides oma toidulauale panna ning kuidas käia kuufaasidega kooskõlas?

Seekordne blogiartikkel tuleb eksklusiivselt meie lehele tuntud elujõutoetaja Kairi Kuha sulest.

Armas naine – Sinust sõltub meie tulevik!

Meie roll naisena on väga eriline, sest meile on antud kanda uut elu. Sellega kaasnevad imelised võimalused kogeda enese kui isiksuse kasvu, nautida lapse arengut ja avastusi. Elu täies väes naisena, kes teeb teadlikke ning tervist ja heaolu toetavaid valikuid, on tõeline nauding. Nauding, mida saab kogeda igaüks meist. Samas eeldab see vastutuse võtmist elu kui sellise ja inimkonna tuleviku eest. Uus elu kasvab ennekõike tänu sellele, mida võimaldab talle ema keha ja hing. Mis on see, mida saame naisena siin ja praegu elu toetamise heaks teha?

Vaatame, kuidas on enese eest hoolitsemine ajas muutunud. Ma näen, kuidas linnastumise levik on eemaldanud meid oma keskmest ja väest. Loodusrahvad oskasid elu näha ja tunda ning tänane teadus alles mõtestab lahti seda, mida nemad lihtsalt läbi jälgimise ja kohalolu mõistsid.

Ma toetun siinkohal hea eeskuju saamiseks dr Weston Price’i elutööle, mis oli suunatud tervete ja tugevate loodusrahvaste toitumise uurimisele. Oma töös nägi ta seda, kuidas kogu hõim tegutses tulevase põlve parima tervise nimel. Kui tütarlaps jõudis puberteediikka, hakati tema kui võimaliku uue elu kandja eest erilist hoolt kandma. Talle toodi parimat toitu ning selle nimel seadsid mehed kasvõi oma elu ohtu. Loomulikus looduslikus keskkonnas oli lapsekandmine ja sünnitus üldjuhul kerge ning viimane toimus kui möödaminnes. Inimesed elasid kooskõlas loodusega ja tundsid aukartust elu ja looduse ees.

Tänane noor neiu võtab sageli ette hoopis teistmoodi teekonna. Paljud neist hakkavad teismeikka jõudes tõenäoliselt dieeditama, ilmselt proovivad alkoholi, sigarette ja muid meelemürke. Nad kipuvad olema läbi imbunud toksilisest kosmeetikast ja ihuhooldusvahenditest, katavad end toksilise kiirmoega, elavad tehiskiirgustes ega oska oma keha märke kuigi hästi lugeda.

Sügavamat enese eest hoolitsemist nad suure tõenäosusega ei tunne ning oma rolli naise kui väeka elu kandjana ei adu. Sellel on kurvad tagajärjed. Eestis kasvab depressiooni kogevate noorte hulk pidevalt ning seda rohkem just noorte naiste hulgas.

Depressioon tähendab eluenergia sellist kokkukuivamist, et väljapoole elamiseks enam energiat ei jagu, kõik hoitakse keha põhifunktsioonide kuidagimoodi käigus hoidmiseks.

Mida see tähendab meie tuleviku kohta? Rootslaste uuring osutab sellele, et noorena depressiooni kogenutel on oluliselt suurem risk enneaegseks surmaks ja tänapäevasteks kroonilisteks füüsilisteks haigusteks. Ükski noor ei peaks niisuguses kohas olema. Tema eluenergia on loodud täies mahus pulbitsema, et ta jõuaks kanda tulevikku.

Õnneks on võimalus tekkinud olukorda ümber pöörata. Oma töös elujõutoetajana aitan klientidel vabaneda moodsa aja tervisevaevustest ning suunan neid elujõudu kasvatama. Selle tulemuseks on energiataseme tõus, oma keha tunnetuse taastumine, rõõmu voogamine, tegutsemistahte tugevnemine ning julge eneseteostus.

Sinna jõudmiseks on vaja meil asuda omi vajadusi palju paremini täitma. Tänu sellele, et teen juukseanalüüse ja oskan kehakeemiat sügaval tasandil tõlgendada, mõistan tervise toetamise viise teistsuguse nurga alt, kui seda tavapäraselt tehakse. Märkan selgelt seda, mis sügavalt keha toimimist korrastab ja seda, mis vaid pinnapealseid energiasutsakaid annab ega peata rahvatervise suurel kiirusel allakäiku.

Enese keha ja hinge toetamiseks soovitan ma klienditöös palju erinevaid võtteid, kuid keskendume järgnevalt toitumise muutmisele.

Mida võiks naine elujõulisuse huvides oma toidulauale panna? Alustame sellest, et võtame kasutusse terviktoidu. Keha tahab terviklikku ja võimalikult mahedalt kasvatatud toitu. Inimkond pole aastatuhandeid söönud muud kui niisugust toitu.

Mida mina terviktoidu vormis laual näen? Kõigepealt köögiviljad. Tervise huvides tuleks vaadata kaugemale tomat-kurk-paprika-lehtsalat valikust ning tarbida midagi muud.

Köögivilja meeldib mulle jagada kolmeks lihtsasti meeldejäävaks grupiks – juurvili, kapsalised ja rohelised. Juurvili kui tihe, toitainerikas ja maandav võiks olla baas. Põhimass sellest tuleks kuumtöödelda, et toitaineid paremini omastada. Nimelt on lääne inimese mikrofloora sedavõrd kasin, et toorega ta kuigivõrd hästi toime ei tule. Muidugi on iga päev hea ampsata natuke toorest porgandit või kaalikat, kuid toores ei peaks olema kõhutäide.

Kapsalised olgu kindlasti kuumtöödeldud, sest muidu võivad need kilpnäärmele liiga teha. Kilpnäärmeprobleemid on täna väga levinud ning parem on meie keha jõujaama hoida.

Rohelistest on hea tarbida paksoid, rohelisi herneid, aedube, lillkapsa- ja brokolilehti. Need on olulised folaadiallikad, mis on raseduse ajal eriti tähtsad, kuid millega peaks keha terve elu hästi varustatud olema. Folaat toimib paremini kui sünteetiline foolhape. Hästi tuntud spinati ja tema varju jääva lehtpeedi jätaks välja, sest vähemalt poolte inimeste seedimine on liiga kasin nendes leiduvate antitoitainetega toime tulekuks.

Köögiviljakogused võiksid olla päris suured, et täita meie toitainevajadusi. Ma soovitan 6-8 klaasi päevas, mõõdetuna kuumtöödeldult. Hakatuseks vala kahe 250 ml klaasi jagu taldrikule, et oskaksid edaspidi silma järgi koguseid hinnata. Toitainesisalduse mõttes on väga suur erinevus selles, kas süüa taldrikutäis sulgkerget lehtsalatit või taldrikutäis kuumtöödeldud juurvilja.

Köögivilja juurde on vaja süüa väärt valguallikaid. Ennekõike liha, muna, väikseid kalu, aga ka kaunvilju, seemneid ja pähkleid. Ma tean, et loomne valk on praegu paljuski põlu all, kuid juukseanalüüse ja elujõuprogramme tehes näen, et ilma selleta ei saa. Meie elujõud näitab otseselt seda, kui hästi suudame loomse valguga toime tulla ning väsimuse ajastul on loomulik, et loomse lõhustamise võime on alanenud. See ei tähenda, et peaksime loobuma loomsest, vaid pigem seda, et peame taastama elujõudu. Loomses valgus puuduvad antitoitained ja nii lapse kui ka naise enda jaoks hulganisti vajalikke toitaineid, ennekõike heas vormis tsink, raud ja väävlipõhised aminohapped. Loomse paremaks omastamiseks tuleks valku süüa ainult kergesti seeditavate köögiviljade kõrvale. Teraviljaga koos seda tänane inimene tarbima ei peaks, sest see käib seedimisele üle jõu.

Kuna nüüd teravilja juurde jõudsime, siis seda toitainegruppi soovitan ma naistele kindlasti. Meie ainevahetus on üldjuhul aeglane ja see vajab lisaks juurikatele ka teisi tervislikke süsivesikuid. Nisu (sh spelta) soovitan kõrvale jätta ning ülejäänuid valida vastavalt taluvusele, süües neid mõnda aega monoeinena. Taluvusest annab märku hea enesetunne pärast sööki ja seedevaevuste puudumine.

Kindlasti vajame tervislikke rasvu, eriti selliseid, mis toetavad muu hulgas loote aju ja ülejäänud närvisüsteemi ning luude arengut. Nende hulka kuuluvad loomsed rasvad, mida me leiame poelettidelt kas rohumaaveise rasva, linnurasva (kana, part, hani) ning (selitatud) või vormis. Korralik neitsioliivõli on samuti hea. Tüüpilised taimsed rasvad – päevalille- ja rapsiõli sisaldavad liiga palju kiiresti rääsuvaid ja põletikku tekitavad oomega-6 rasvhappeid ega ole meie jaoks toetuseks. Mis siis, et rapsis ka häid oomega-3 rasvhappeid – need ei kaalu „kuusi“ ega õli tootmisprotsessiga kaasnevaid toksilisi jääke üles. Oomega-6 rasvad tulgu terviktoidust, kus nende ehe olek on tervisele toeks.

Toidukolesterooli pole vaja karta. Selle kõrged tasemed veres tulevad pigem magustajatest ja jahutoodetest ning maandamata stressist.

Nüüd jõuame sinna, mida ei peaks hea tervise ja tugeva mikrofloora huvides sööma. Magustajad, sealhulgas looduslikud (v.a veidi puhtama keskkonna mett) meie lauale enam jõudma ei peaks. Need kõigutavad niigi habrast veresuhkrut, hormonaalset tasakaalu, mikrofloorat ning meeleolu liiga tugevasti. Magusa asemel soovitan süüa kodumaiseid marju. Need on väiksed, tihedad, antioksüdante täis ning vähese suhkruga. Puuvilju peale ühe kodumaise õuna või pirni päeva peale ma süüa ei soovita. Mul on rõõm näha, et Eesti ämmaemandad on avastanud, et puuviljad pole lootele head ning ei soovita neid. Pealegi on suurem osa puuviljast eksootiline, korjatud kaugelt maalt toorena, antitoitaineid täis ja üsna tühjad sellest, mis seal olema peaks. Eksootiline toit tuleks jätta sealse päikese all söömiseks, see ei sobi meie külmas kliimas tarbimiseks. Kuigi ma pooldan lähitoitu, siis mitmekesisuse huvides võiksime kogu parasvöötmes kasvava poole vaadata.

Mul on rõõm toetada paljusid noori naisi, kelle tervis ja heaolu niisuguse toitumise ja elustiili tuules kiiresti paranema hakkab. Kui kehal on head ehituskivid ja mitmekesine mikrofloora, saab ta hakata ennast korrastama. Selliselt toitudes hakkab suurem osa terviseprobleeme aja jooksul ise järele andma.

Kõige ilusam sealjuures on miski, millele me toitumist ja elustiili muutes mõeldagi ei oska. Nimelt hakkavad nende elus lisaks enesetunde paranemisele toimuma muud positiivsed muutused. Ohjade enese kätte võtmisega kaasneb vaimne küpsemine, mis toob ühes paremad valikud paljudes eluvaldkondades ning ka teiste inimeste poolse parema suhtumise. Sest see, kuidas me suhtume endasse, peegeldub tagasi meie suhetelt teiste inimestega. Müstiline ja kättesaamatu enesearmastus muutub ühtäkki mõistetavaks ja igapäevaseks. See väljendub enese eest hea hoolitsusena.

Naisel, kes on oma kehas kohal, loodusrütmidega kooskõlas ja elujõus, on ka väga regulaarne tsükkel, mis käib kaasas kuu faasidega. Vaatame, kuidas seda lisaks toitumisele aidata sättida. Menstruaaltsükkel on naise keha kompass viljakas eas. Kuid paljudel naistel on see paigast ära, nii et nad ei teagi selle kasutamise võimalikkusest.
Esiteks mõjutab meid kehv toit, mis tekitab pidevaid veresuhkru kõikumisi ja kurnab neerupealiseid ning seeläbi kogu hormoonsüsteemi.
Teiseks puutume kokku ebaloomuliku toksilisusega, milleks meie keha pole loodud. Üks parimaid viise selle vastu võitlemiseks on ehe terviktoit ning muidugi võimalikult mahedate ja looduslike valikute tegemine kõiges ning toksilisest hoidumine.

Oluline koormus tuleb ihuhooldus- ja kosmeetikatoodetest, mis on meie nahaga otseses kontaktis. Kõik, mis satub nahale, jõuab vähem kui minutiga verre. Sealt edasi läheb see maksale töötlemiseks. Siinkohal on oluline mõista, et ka vähese toksilise koormusega või mittetoksilised ained on selliselt verre sattudes keha jaoks koormus. Seepärast soovitan kasutada neid tooteid nii vähe kui võimalik ning valida ennekõike võimalikult väikse koormusega mahetooteid või allergikutele sobivaid tooteid.

Naisena on oluline mõelda sellelegi, milliseid hügieenitooteid me tsükli ajal kasutame, et kuupuhastus ei osutuks hoopis kehasse toksiine juurde toovaks ajaks. Tavapärastest hügieenitoodetest nagu sidemed, tampoonid, intiimpesuvahendid, on leitud toksilisi aineid, mis häirivad endokriinsüsteemi. Arvestades asjaolu, et need ained võivad ajas kuhjuda ja et keskmine naine kasutab viljaka ea jooksul kokku kuni 11 000 sidet või tampooni, võib mõju olla märkimisväärne. Peale selle tuleb mõelda keskkonnale – igast menstrueerivast naisest jääb järele paras kogus CO2 tootvaid jäätmeid. Seepärast soovitan kasutada pestavaid hügieenitooteid või menstruaalanumaid.

Keha paremini toetavaid valikuid saab teha ka rasestumisvastaste vahendite ja võimaluste hulgas. Kuigi vahendite valik on lai, siis on aeg näidanud, et hormonaalsed vahendid meie hormonaalset heaolu ei toeta. Hoitavaks tuleb pidada seda, et WHO Vähiagentuur on liigitanud östrogeeni- ja progesterooni sisaldavad pillid esimese kategooria kantserogeeniks. Paljud kasutajad kogevad erinevaid kõrvaltoimeid nii kombineeritud vahendite kui ka progestiinipõhiste vahenditega.
Seda toetab teadusuuringute kinnitus, et östrogeeni sisaldavad hormonaalsed vahendid kipuvad suurendama kehas põletikku ning see protsess nõuab neerupealistelt pidevat kõrgendatud kortisoolitootmist. Samuti on teada, et pillide tarvitajate stressi maandamise võime muutub loomulikul tsüklil olevate naistega võrreldes kehvemaks. Pikaajaline kasutus kurnab keha ning võib viia erinevate füüsiliste ja emotsionaalsete sümptomite tekkeni.

Kolmandaks mängivad suurt rolli muidugi meie emotsioonid ja lahendamata hingevalu, kuid nende sügavate teemade jaoks on vaja eraldi artikleid. Neljandaks on suur mõju tehisvalgusel ning uurimegi seda veidi lähemalt.

Kuigi meie elu on muutunud elektriajastul palju mugavamaks, ajab tehisvalgus segamini melatoniini tootmise. See peamiselt unega seostatav hormoon omab kehas veelgi suurt tähtsust suguhormoonide reguleerijana. Kuigi toimemehhanism ei ole tänaseks veel selge, siis vastav mõju on tuvastatud. Näiteks on täheldatud, et ema sassis ööpäevarütm mõjutab tema kõhus kasvavat beebit ning võib viia vastsündinu psühholoogiliste probleemideni. Melatoniinilisand on leitud olevat tõhus munarakkude kvaliteedi parandamiseks ja katseklaasiviljastamise edukuse suurendamiseks.

Elujõutoetajana näen, et elujõulise naise tsükkel hakkab kenasti kuuga kaasas käima ning järgib ühte kahest võimalikkusest – ovulatsioon sätib end kas täiskuu või noorkuu ajale.

Meil on suurepärane võimalus toetada oma kehas melatoniini tootmist ja seega regulaarsemat tsüklit ja hormoonitootmist. Kindlalt paigas tsükliga saame oluliselt paremini viljakat aega planeerida ja ka ovulatsioonikalendri pidamine muutub oluliselt hõlpsamaks.

Melatoniini tootmist mõjutab eriti nn sinine valgus. See valgus on meie elukeskkonda üha enam sisse sööbinud. Eriti jõuliselt saadavad meie käbikehale sõnumi, et on veel päev ega ole tarvis hoogu maha võtta ega melatoniini tootma asuda, just moodsa aja LED lambid ja ekraanid. Paljud tundlikumad inimesed tajuvad juba iseenesest, et ekraanid ja niisugused valgustid neile hilistel õhtutundidel hästi ei mõju.

Kaine talupojamõistusega võttes on selge, et me oleme loodud loodusega kooskõlas elama, mitte seda eirama ja üle kavaldama. Meil on mõistlik kaitsta end tehisvalguse mõjude eest, eriti kuna loodus teeb õhtud pimedaks ning ilmselt on see meie kehade jaoks vajalik.

Küllalt naisi saab tsükli regulaarse(ma)ks seeläbi, et nad hakkavad õhtuti vältima sinist valgust, piiravad ekraaniaega õhtul teatava kellaajaga ning lähevad varem magama. Üks hea viis melatoniini tootmist toetada on nn sinist valgust blokeerivad prillid. Need võiks paar tundi enne magama minekut ette panna, nt kella kaheksast. Selliseid prille kandes tajud, kuidas keha ja närvisüsteem rahunevad ja hakkavad uneks valmistuma.

Oma keha eest paremini hoolt kandes hakkab tekkima sügavam huvi kõige selle vastu, kuidas end veelgi toetada.