Skip to main content

Kas teadsid, et on olemas üle 100 autoimmuunse seisundi? Autoimmuunhaigused on aina rohkem levinud ning tihti valesti diagnoositud. Funktsionaalne meditsiin erineb tavameditsiinist, kuna otsib juuretasandil autoimmuunsuse põhjust, mitte ei keskendu vaid sümptomitele. Paljude autoimmuunhaiguste tekkepõhjused on sarnased. Näiteks Hashimoto puhul vaadeldakse türeoidiiti kui haiguskollet ning reumatoidartriidi puhul on selleks liigesed. Tegelikult on nendel kahel haigusel palju ühist. Mõlemaid kirjeldab düsfunktsionaalne immuunsüsteem ning mõlemat võivad tekitada samad peidusolevad tegurid.

Autoimmuunsuse mõistmine

Sinu immuunsüsteemi töö on sind kaitsta võideldes infektsioonide vastu aga “lasta läbi” kasulikke baktereid ning kahjutuid aineid nagu toit. Immuunsüsteem hakkab töötama kohe peale sündi: see kujuneb välja geneetika ning mõjutavate keskkonnategurite põhjal – kuidas sa sündisid, kas said rinnapiima ja kui tervislik oli su ema. Alguses on suur osa immuunsüsteemi tegevusest sõltuv ema antikehade üleandmisest kuni laps on piisavalt tugev, et kujundada enda immuunvastus.

Autoimmuunsus tähendab, et immuunsüsteem ründab ekslikult oma enda kudesid, organeid ja rakke. Miks? On mitmeid põhjuseid, miks see juhtuda võib ning funktsionaalne meditsiin uuribki just algpõhjuseid, mitte vaid sümptomeid.

Keha on intelligentne. Autoimmuunne protsess pole vale, keha üritab lihtsalt sind kaitsta. Autoimmuunsuse sümptomid ja diagnoos tähendab, et keha üritab tegeleda düsfunktsiooniga. Keha arvab, et ta on rünnaku all. Kui sul on autoimmuunne haigus, siis järgmine samm on välja mõelda, miks keha nii käitub. Kui leiate oma funktsionaalse meditsiini praktikuga üles algpõhjustajad ja ravite neid, siis on autoimmuunne protsess võimalik peatada ja tervise rajale tagasi saada.

Tasakaalust väljas immuunsüsteem: Th1 ja Th2

Autoimmuunsete haiguste puhul on immuunsüsteem balansist väljas. Üks immuunsuse pool on tavaliselt aktiivsem kui teine. T-abistajarakud on immuunrakud, mis kaitsevad keha. Nad aitavad teistel immuunrakkudel võidelda võõrobjektidega vabastades tsütokiine, mis saadavad keemilisi sõnumeid teistele rakkudele. Th1 (esimest tüüpi T-abistajarakust lümfotsüüt) aitab võidelda viiruste ja bakteritega, kes tungivad meie organismi. Th2 (teist tüüpi T-abistajarakk) aitab meid kaitsta suuremate organismide eest nagu parasiidid.

Kui Treg rakud on tasakaalust väljas, siis nad tekitavad düsfunktsiooni. Lihtsustatult öeldes Th1 rakud on “tapjarakud”, mis aitavad võidelda patogeenidega ning Th2 aitab antikehasid tootvate rakkude arengule kaasa. Kui Th2 on liiga aktiivne (ja Th1 kogus on vähene) siis võivad tekkida allergiad ja astma. Kui Th1 on nõrk siis võivad tekkida kroonilised infektsioonid.
Regulatoorsed T-rakud (Treg rakud) töötavad vastu teistele T-lümfotsüütidele. Treg rakud aitavad hoida immuunrakke tasakaalus, et keha tolereeriks kahjutuid võõrkehi ning aitavad ära hoida autoimmuunsuse.

Funktsionaalse meditsiini eesmärk on taastada tasakaal immuunsüsteemis, leides juuretasandil haiguse tekitajad ning neid ravida.

Autoimmuunhaiguste algpõhjused

  1. Lekkiva soole sündroom
  2. Insuliinitaseme tõus
  3. Vaimne ja emotsionaalne stress
  4. Neerupealiste väsimus või HPA telje düsfunktsioon
  5. Kroonilised põletikud
  6. Keskkonnamürgid ja -kemikaalid
  7. Toidutundlikkus
  8. Toitainete puudused
  9. Östrogeeni domineerimine
1. Lekkiva soole sündroom

Kas teadsid, et 80% sinu immuunsüsteemist asub sinu soolestikus? See on selleks, et soolestik saaks sind kaitsta võõraste sissetungijate eest. Soole läbilaskvus, tuntud ka kui lekkiva soole sündroom, juhtub, kui rakud sinu soolestikus lähevad laiali, “lekitavad” suuremaid molekule soolestikust vereringesse, kuhu need ei kuulu. Need suuremad molekulid võivad tekitada põletikku kehas ja ajus, mis tekitab omakorda kudede kahjustumist. Lekkiv sool on tihedalt seotud autoimmuunsusega ning enamikul inimestest, kellel on autoimmuunhaigus, on ka lekkiva soole sündroom. Mõned teadlased arvavad, et lekkiv sool ongi kehas autoimmuunsuse käivitamisel määrava tähtsusega. Suuremad molekulid, mis vereringesse imbuvad, on näiteks mitteseeditud toidu valgud, viirused, bakterid, seened, parasiidid, toksiinid või kemikaalid. Immuunsüsteem hakkab ründama neid valke ja arvab, et need on ohtlikud. Lekkiva soole sündroom võib põhjustada ka mitmeid toidutalumatuseid.

2. Insuliinitaseme tõus

Olenemata sellest, kas sul on diabeet või ei, võivad probleemid veresuhkru reguleerimisega normaalsetel tasemetel põhjustada põletikulisi insuliinitaseme tõuse. Insuliin on hormoon, mis leidub kehas loomulikul teel normaalse veresuhkru hoidmiseks. Kui sinu veresuhkru tase tõuseb, siis keha vabastab insuliini, et aidata rakkudel kasutada suhkrut ära energiaks. Insuliin aitab varuda ka liigseid suhkruid hilisemaks kasutamiseks. Veresuhkru järsk tõus või madal veresuhkur võib viia immuunsüsteemi probleemideni, sest insuliini kõrge tase on põletikku põhjustav. 

Enamus inimesi Ameerika Ühendriikides sööb liiga palju suhkrut ja rafineeritud süsivesikuid (näiteks pakendatud toidud nagu krõpsud, kreekerid, pasta, sai, küpsised, koogid jne), mis põhjustab veresuhkru düsfunktsiooni. Tervislikud proteiinid, rasvad ja polüsahhariidid aitavad hoida stabiilset veresuhkrut ja insuliinitaset.

Insuliini resistentsus, mis liigendatakse tihti nõrga põletiku alla, surub alla põletikuvastaseid regulatoorseid T-rakke ja suurendab Th1/Th2 ebatasakaalu immuunsuses. Insuliini resistentsus on palju tavalisem, kui sa arvad. Ühel kümnest ameeriklasest on diabeet, ühel kolmest on prediabeet. Insuliini resistentsus on tavaliselt aastaid olemas enne, kui veresuhkrutaseme muutused on laboriproovides näha.

3. Vaimne ja emotsionaalne stress

Vaimne ja emotsionaalne stress põhjustab muutuseid kehas. See aktiveerib närvisüsteemi, mis on mõeldud meie kaitseks ja elus hoidmiseks. Üleliigse vaimse stressi all aga “õpib” närvisüsteem olema alati kaitsepositsioonil ning ellujäämisrežiimil.

Adverse Childhood Experiences uuringus leiti, et on olemas korrelatsioon lapsepõlves vaimse ja emotsionaalse trauma kogemise ning autoimmuunsuse või muu kroonilise terviseprobleemi kujunemise vahel elu jooksul. Suurenenud autoimmuunsuse väljakujunemise risk on leitud ka teistes kroonilise stressi ja trauma uuringutes.

4. Neerupealiste väsimus

Krooniline stress võib viia neerupealiste väsimuse või HPA telje düsfunktsioonini, mis võib omakorda viia kroonilise põletiku ja autoimmuunsuseni. Neerupealised produtseerivad stressihormooni, kortisooli, osana sinu “võitle või põgene” reaktsioonist. Kui sinu stressitasemed tõusevad, lülitub vastav närvisüsteemi osa sisse ning neerupealised vabastavad kortisooli. Stressireaktsioon on kasulik lühikeste stressipuhangute ajal, näiteks kui põder põgeneb lõvi eest. Tavaliselt lühiajalise stressi puhul sümpaatilise närvisüsteemi põletikku tekitav toime ja kortisooli põletikuvastane toime tühistavad üksteise.

Tulemuseks ei teki põletikku. Aga kui me oleme stressis terve päeva, iga päev, ja kortisool on krooniliselt kõrge, siis lakkavad kortisooli retseptorid töötamast endise tõhususega ja kortisool kaotab oma põletikuvastase jõu. Kroonilise stressi tulemuseks on põletik.

Suur stress ja kõrge kortisool põhjustavad ka ebatervislikku mikrobioomi, lekkivat soolestikku, toidutalumatust, samuti veresuhkru/insuliiniprobleeme ja halba und. See võib ka kurnata progesterooni tööd, mis põhjustab östrogeeni domineerimist. Kõik need erinevad mehhanismid võivad kaasa aidata autoimmuunprotsessile.

5. Kroonilised põletikud

Põletikke võivad põhjustada bakterid, viirused, seened või parasiidid. Need on paar näidet seisunditest, mis võivad esile kustuda autoimmuunsuse:

  • Soole düsbioos – sinu jämesooles kasvab halbu baktereid, seeni, parasiite või pole piisavalt “häid” baktereid. Toimub tihe interaktsioon soolestiku mikrobioomi ja autoimmuunhaiguse vahel.
  • SIBO ehk peensoole bakterite ülekasv – soolestiku bakterite liigne kasv, mis omakorda põhjustab nende sattumist peensoolde, on tuntud kui SIBO. SIBO on levinud autoimmuunhaiguste korral nagu soolepõletik, sklerodermia, tsöliaakia ja Hashimoto kilpnäärme alatalitlus.
  • Candida albicans – Candida on tavaline seen, mis võib kontrolli alt välja kasvada, eriti kõrge suhkrusisaldusega toitumise korral. Candida ülekasv võib põhjustada väsimust, aju udu või soolestiku sümptomeid.
6. Keskkonnamürgid ja -kemikaalid

Meie immuunsüsteemi võivad tugevalt mõjutada toksiinid ja kemikaalid, millega puutume kokku ümbritsevas keskkonnas.

Keskkonna mõjurid võivad rikkuda meie oraalse tolerantsi, mis omakorda muudab mikrobioomi meie soolestikus. See võib suurendada soolestiku läbilaskvust suurtele molekulidele ja põhjustada autoimmuunsust. Mäletate lekkivat soolestikku? Toksiinid, toitumine, põletikud ja geneetika mängivad kõik rolli lekkiva soolestiku tekkel ja immuunsuse reguleerimisel. Toksiinid stimuleerivad immuunvastust ning see võib põhjustada kroonilist põletikku ja ekslikku autoimmuunset rünnakut oma kudedele.

Mõned toksiinid ja kemikaalid, mis võivad vallandada autoimmuunsuse, on järgmised:

  • Narkootikumid ja ravimid
  • Ränidioksiid
  • Asbest
  • Võltsitud toiduõli
  • Jood
  • Trikloroetüleen
  • Metallid ja raskmetallid
  • TCDD
  • Dioksiin
  • Pestitsiidid
  • Fungitsiidid
  • Mineraalõli
  • Kosmeetika
  • Kunstlikud magusained
  • Naatriumglutamaat (MSG)
  • Kodukeemia
7. Toidutundlikkus

Paljude inimeste immuunsüsteem on tundlik põletikuliste toiduainete nagu teravilja, piimatoodete ja suhkru suhtes, ilma, et inimene ise sellest teadlik oleks. Funktsionaalse meditsiini arstid uurivad tarbitud toitu, et tuvastada toiduained, mis käivitavad autoimmuunreaktsiooni. Nende hulka kuuluvad riis, nisu, mais, munad, piimatooted, pähklid, seemned ja maavitsa perekonda kuuluvad köögiviljad (näiteks tomatid, paprika ja baklažaan). Isegi magusained nagu puuviljad ja suhkur võivad käivitada autoimmuunprotsessi. Toidutundlikkust võib olla keeruline välja selgitada, kuna tundlikkus toidule on sageli hilinenud reaktsiooniga. Toidutundlikkuse sümptomid võivad ilmneda alles tundide või isegi päevade pärast.

Toidutundlikkus ei ole sama mis toiduallergia. Allergia on immuunreaktsioon konkreetsele toidule. Reaktsioon tekib tavaliselt kohe pärast allergeeniga kokkupuudet ja võib mõnele olla tõsine ja eluohtlik.

Toidutundlikkus või -talumatus ei ole immuunreaktsioon, vaid pigem seedimisvõimetus. Näiteks puuduvad seedeensüümid piimas oleva suhkru lagundamiseks (laktoositalumatus) või avaldub maksa võimetus töödelda selliseid aineid nagu kofeiin või alkohol. Tavalised toidutalumatused hõlmavad selliseid toiduaineid nagu histamiinid, säilitusained (näiteks sulfitid) ja lektiinid (taime osa, mis kaitseb end seedeprotsesside eest). Toidutalumatus tekitab kehas põletikku, põhjustades ebamugavustunnet ja valu.

8. Toitainete puudused

Toitained on tervisliku immuunsüsteemi jaoks hädavajalikud. Kuigi toitainerikkad toiduained on parim viis toitainete hankimiseks, siis võivad mõnikord toidulisandid olla hea võimalus täitmaks puudujäävad toitainevajadused. Mõned peamised toitained, mis suudavad tasakaalustada üliaktiivset immuunvastust ja peatada koekahjustusi on järgmised:

D-vitamiin – paljudel inimestel, kellel on diagnoositud autoimmuunhäired, on D-vitamiini puudujääk. D-vitamiin aitab toetada tervet immuunvastust ja võib aidata suurendada T-rakkude arvu. Telli naturaalset ja ökoloogiliselt puhast D3 vitamiini siit.

Glutatioon – tuntud kui põhiline antioksüdant, aitab vabaneda toksiinidest, kemikaalidest ja raskmetallidest. Glutatiooni madalat taset võivad põhjustada mitmesugused tegurid, sealhulgas halb toitumine, stress, vananemine ja keskkonna toksiinid. Glutatioon vähendab oksüdatiivset stressi, kaitseb rakkude kahjustuste eest, toetab Treg-rakkude funktsiooni ja aitab insuliiniresistentsuse korral.

Omega-3 ja Omega-6 rasvhapped – need on asendamatud rasvhapped, mida organism vajab. Neid ei saa keha ise sünteesida, vaid need tuleb hankida toidust. Mõlemad oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped sisaldavad immuunsust reguleerivaid funktsioone ja neil on mitmesuguseid eeliseid, lisaks immuunsuse reguleerimisele ka tsütokiinide tootmine ja sekretsioon ning T -rakkude aktiveerimine. Neil on ka põletikuvastased omadused.

Autoimmuunhaigused nagu Hashimoto haigus, psoriaas, Crohni tõbi, hulgiskleroos või reumatoidartriit on märgid sellest, et immuunsüsteem on ülekoormatud ja vajab paranemist ning tasakaalustamist. Enamusel autoimmuunsusega inimestel puuduvad immuunsüsteemi reguleerimiseks vajalikud põhitoitained.

9. Östrogeeni domineerimine

Hormoonide tasakaalustamatus võib olla autoimmuunsuse algpõhjus. Liigne östrogeen on põletikku tekitav ja võib lisada autoimmuunprotsessi “õli tulle”. Krooniline östrogeeni domineerimisest tingitud põletik surub immuunsüsteemi tasakaalust välja, mis on kudede hävitamise algpõhjus autoimmuunhaiguste puhul.

Stress mõjutab ka hormoonide tasakaalu. Progesteroon on kortisooli eelhormoon ja aitab tasakaalustada östrogeeni toimet organismis. Kuid kroonilise stressi korral on vajadus kortisooli järele suur ja progesteroon võib kiiresti “otsa saada”. Kui progesterooni tase on madal, siis võib isegi normaalne östrogeeni tase tekitada põletikku, sest progesteroon ei tasakaalusta östrogeeni.

Hormonaalsed tasakaalutused, mida on praktikas tihti näha, on järgmised:

  • Kortisooli või neerupealiste düsfunktsioon
  • Madal DHEA
  • Östrogeeni domineerimine
  • Madal progesteroon
  • Androgeenide tasakaaluhäired, näiteks madal testosterooni tase või kõrge dihüdrotestosteroon
  • Hüpotüreoidism
  • Insuliiniresistentsus
Geneetika

Geneetika võib mängida rolli autoimmuunsuses, mis tähendab, et sul võib olla suurem võimalus
autoimmuunsuse tekkeks, kui kellelgi sinu perest on see olnud. Siiski ei tähenda see, et siis kindlasti autoimmuunsus tekib, kuna see on seotud epigeneetikaga (võime halbu geene “välja lülitada” ja häid “sisse lülitada”).

Geenide põhjal on keha ehitanud üles immuunsüsteemi ja iga keharaku, kuid sinu geenid ei pea olema sinu saatus. Geene mõjutab ka keskkond nagu toitumine, toksiinid, stress, hormoonid, põletik ja palju muud. Ainult siis, kui keha puutub kokku soodustavate teguritega, lülituvad autoimmuunsust soodustavad geenid sisse ja alustavad autoimmuunprotsessi.

Kuidas funktsionaalse meditsiini arstid avastavad autoimmuunse seisundi algse põhjustaja?
  • Põhjalikud verekeemia testid, sealhulgas metaboolne paneel ja CBC
    Rauataseme proov
  • Hormoonide nagu östrogeeni, testosterooni ja insuliini proov
  • Täielik kilpnäärme paneel, sealhulgas Hashimoto antikehade test
  • Põhjalik seedetrakti väljaheidete analüüs koos mikrobioomi testimisega
  • SIBO hingamistest
  • Kortisooli ja neerupealiste funktsiooni süljeproov
  • Toitumiskatsed, milles mõõdetakse vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante, tervislikke rasvu või aminohapped
  • C-reaktiivse valgu (hs-CRP) proov
  • Homotsüsteiini ja metüleerimise staatuse kontroll
  • D-vitamiini proov
  • Toidutundlikuse või toiduallergia test
  • Geneetilised testid
  • Orgaaniliste hapete test (OAT)

Autoimmuunsus ei ole eluaegne vanglakaristus. Avasta oma autoimmuunhaiguse algpõhjused – funktsionaalsel meditsiinil on potentsiaali tervendada immuunsüsteemi integratiivselt, mis võimaldab läheneda oma tervisele ja heaolule isikupärastatult ja ennetavalt.