Mis on endometrioos?
Endometrioos on levinud seisund, mis mõjutab vähemalt ühte naist kümnest. Peamine sümptom on valu, mis võib olla väga tugev. Normaalne menstruatsiooniagne valu on nõrk pingevalu alakõhus või alaseljas. See tekib enne menstruatsiooni või selle ajal. Seda aitab leevendada ibuprofeen ning see ei sega Sinu tavapäraseid tegevusi.
Väga tugev menstruatsioonivalu on tuikav, põletav, lõikav või torkiv valu, mis kestab mitu päeva ning võib avalduda ka menstruatsioonide vahel. Selle vastu ei aita ibuprofeen ning see võib olla sedavõrd tõsine, et ajab iiveldama ja oksendama ning oled sunnitud töölt puuduma.
Endometrioosi valu võib ilmneda emakas menstruatsiooni ajal. See võib kiirguda ka teistesse kehaosadesse nagu päraku, põie, reite või alakõhu piirkonda. See võib ilmneda teistel aegadel nagu ovulatsiooni ajal või vahekorras olles. Endometrioosiga võid valusid kogeda kogu aeg, aga valu võib ka üldse puududa.
Teised endometrioosi sümptomid:
• põieprobleemid nagu vajadus kiiresti ja tihti tualetis käia ning valu
urineerimisel,
• pärasooleprobleemid nagu kõhulahtisus või kõhukinnisus,
• alakõhu puhitus,
• iiveldus ja oksendamine,
• peavalud,
• väsimus,
• kerge palavik,
• veritsemine menstruatsioonide vahel,
• viljatus ja raseduse korduv katkemine.
Nagu näha, ei ole endometrioos ainult menstruatsiooniga seotud probleem. See on terve keha põletikuline haigus ning Sinu arst on selle võib-olla kahe silma vahele jätnud. Endometrioosi diagnoosini jõudmiseks võib minna kuni kümme aastat. Üks arvustus leidis, et 70% teismelistest, kellel esineb kroonilist valu alakõhus, diagnoositakse lõpuks endometrioos.
Mis täpsemalt on endometrioos?
Endometrioos on seisund, kus emaka limaskesta ehk endomeetriumi kude kasvab ka väljaspool emakat. Selliseid koe kogumeid või saarekesi nimetatakse endometrioosikolleteks ning need võivad ilmeda igal pool kehas, kaasa arvatud pärasooles ja põies. Kõige tavapärasemateks endometrioosi esinemise kohtadeks on emaka ümbrus ning munasarjad ja munajuhad. Kui endometrioos ilmneb munasarjades, siis nimetatakse kollet endometrioomiks ehk šokolaadtsüstiks.
Mis endometrioosi põhjustab?
Kõige laiemalt tunnustatud teooria peab põhjuseks menstruaalvere tagasivoolu, mis tähendab, et menstruaalvedelik voolab läbi munajuhade tagasi ning siseneb Sinu vaagnaõõnde. See vana teooria hakkab poolehoidjaid kaotama, kuna menstruaalvere tagasivoolu esineb enamikul naistel, kuid ainult 10% neist areneb välja endometrioos. Selle asemel leiavad mõned uurijad, et endomeetriumi kude on sattunud väljapoole emakat juba looteeas ja olnud mitteaktiivne, kuni puberteediea hormoonid selle aktiveerivad.
Mis iganes endometrioosikollete põhjus ka ei oleks, mängib Sinu immuunsüsteem suurt rolli selles, mis edasi saab. See toodab põletiku tsütokiine ning teisi immuunfaktoreid, mis tekitavad endometrioosikolletes põletikke ning soodustavad nende kasvu. Aina suurem hulk teadlasi peab endometrioosi põhjuseks immuunsüsteemi düsfunktsiooni ehk talitlushäiret. Mõned teadlased peavad seda autoimmuunhaiguseks. Endometrioosil on tõepoolest mitmeid ühiseid jooni autoimmuunhaigustega nagu luupus või reumatoidartriit, kaasa arvatud angiogenees, mis on kollete võime tekitada endale verevarustus.
Mis on autoimmuunhaigus?
Autoimmuunhaiguse korral on tegemist seisundiga, kus organism on asunud võitlusse iseenda mõne koe või organi vastu. Autoimmuunhaigused on tingitud üli- ehk hüperaktiivsest immuunsüsteemist, mis põhjustab organismi normaalse koe ründamist autoantikehadega samal viisil, nagu toimub rünne võõraine vastu. Endometrioosil on ka tugev pärilik komponent. Kui Sul on õde või ema, kellel see haigus esineb, siis oled suurema tõenäosusega riskigrupis. Endometrioosi on seostatud ka loote tundlikkusega dioksiini suhtes, mis tähendab, et Sa võisid haiguse saada juba enne sündi. See on mõnevõrra frustreeriv, kuna Sul ei olnud põhjuse üle kontrolli. Samas tähendab see, et Sa ise ei põhjustanud seda haigust oma tegude või toitumisega.
Muud endokriinsüsteemi häirivad ained nagu näiteks keskkonnamürgid võivad ka endometrioosi tekkimisel olulist rolli mängida.
Endometrioosi seos seedeprobleemidega
Endometrioos ja seedeprobleemid käivad käsikäes. Ühelt poolt võivad endometrioosi kolded ja liited asuda otse pärasooles ning põhjustada seega otseselt seedeprobleeme. Pärasoole sümptomeid esineb kuni 90% endometrioosi diagnoosiga naistest. Liited on kokkukasvanud või armistunud kude, mis ühendab vaagna elundeid ja põhjustab valu. Need võivad olla nii endometrioosi haigusprotsessi kui ka selle raviks kasutatud kirurgiliste protseduuride tulemus. Endometrioos võib põhjustada seedehäireid ning samal ajal võivad seedeprobleemid endometrioosi süvendada. Miks? Kuna seedeprobleemid võivad mõjutada immuunsüsteemi ning endometrioos on peamiselt immuunsüsteemi talitluse häirest tulenev haigus.
Kõik, mis Sinu seedimist ärritab, ärritab ka Sinu immuunsüsteemi ning õhutab viimast tootma
rohkem põletiku tsütokiine. Üks näide on liiga suure koguse haigusttekitavate bakterite esinemine seedekulglas. Need toodavad lipopolüsahhariidi nimelist toksiini, mis tekitab nii põletikulisi haigusi kui endometrioosi. Endometrioosi võib soodustada ka lipopolüsahhariidi tootev bakter emaka limaskestas ning vaagnaõõnes. Seedeprobleemid võivad viia lekkiva soole sündroomini – läbilaskvus suureneb ning võimaldab bakterite toksiinidel ja teistel valkudel tungida otse Sinu organismi ning aktiveerida immuunsüsteemi.Lekkiv sool võib põletikulist haigust süvendada ning väidan, et see mängib endometrioosi puhul olulist rolli.
Kuna seedimine mängib olulist rolli endometrioosi kujunemisel, siis näeme, et seedimise parandamine võib endometrioosile olulist leevendust tuua.
Östrogeeni ja progesterooni roll
Endometrioos on oma põhiolemuselt põletikuline haigus, mitte hormonaalne seisund. Siiski mängivad ka hormoonid siin oma rolli. Östrogeen stimuleerib endometrioosikollete kasvu ning seega on tavaliseks raviks östrogeeni välistamine. Östrogeeni välistamisel on aga palju kõrvaltoimeid, seega muutub loodetavasti see raviviis peagi, sest teadlased leiutavad uusi põletikuvastaseid ja immuunsüsteemi muutvaid ravivõimalusi. Östrogeen muudab endometrioosi kulu hullemaks, kuid see ei põhjusta endometrioosi. Nii progesteroon kui progestiinid aeglustavad endometrioosikollete kasvu.
Endometrioosi diagnoosimine
Hetkel saame endometrioosi diagnoosida vaid laparoskoopilise kirurgiaga, mis tundub väga vanamoodne lahendus. Vaagnapiirkonna ultraheliga ei saa tavaliselt endometrioosikoldeid avastada, kuid mõnikord võib leida endometrioome ning endometrioosi tõsisemat vormi, milleks on raske infiltreerunud endometrioos. Endometrioosi ei saa aga välistada ultraheliuuringuga!
Käivad uuringud, et leida lihtsat testi, kus kasutataks verest, süljest, uriinist, menstruaalvedelikust või emaka limaskestast leitud biomarkereid. Biomarker ehk bioloogiline molekul (DNA/RNA/valk) on objektiivselt mõõdetav indikaator kehavedelikest või rakkudest, mis kirjeldab normaalset bioloogilist protsessi, patogeenset protsessi või farmakoloogilist vastust ravimitele. Kui see välja arendatakse, siis saab endometrioosi diagnoosida lihtsa mitteinvasiivse testiga. Endometrioos on tõsine haigus ning hetkel ei ole sellele ravi. Tavameditsiin ja loodusravi saavad sümptomeid küll leevendada, kuid ei saa haigust päriselt välja ravida.
Tavapärane ravi endometrioosi korral
1.Kirurgiline ravi
Operatsioon on lisaks endometrioosi diagnoosimise meetodile ka peamine meditsiinis pakutud ravi. Operatsioon ei ravi endometrioosi, kuid leevendab valu ja võimaldab soovi korral rasestuda. Lisaks vähendab see põletiku tsütokiine, mis teeb endometrioosi kergemini ravitavaks. Laparoskoopilise operatsiooni käigus eemaldatakse endometrioosi kolded. Operatsiooni õnnestumine sõltub kirurgi oskustest ja väljaõppest ning sellest, kas ta suudab kõik kolded eemaldada. Avatud operatsioon võib mõnikord olla pikas perspektiivis edukam ning võib mõnel juhul viia täieliku tervenemiseni. Kui mõtled operatsiooni peale, siis otsi palun kirurg, kes mõistaks endometrioosi põhjusi ja oleks kogenud kollete eemaldamisel. Endometrioosi ekspert dr Iris Orbuch selgitab: „Endometrioosi ravi ei tohiks koosneda viieteiskümnest järjestikusest operatsioonist. See peaks olema üks kirurgiline protseduur, mis tehtaks õigesti.”
Avatud kõhuõõne operatsioonil on omad miinused. Esiteks on see loomulikult operatsioon ning eeldab üldnarkoosi ning pikka taastumisaega. Teine potentsiaalne miinus on, et nagu haigus isegi, võib ka kirurgia põhjustada liiteid ehk armkudet, mis põhjustab valu. Kolmandaks ei ravi kirurgia endometrioosi (kuigi mõnedel juhtudel võib seda teha). Retsidiivide tõenäosus on 21% kaks aastat pärast operatsiooni ning 40–50% viis aastat pärast operatsiooni. Haiguse taasteke võib nõuda ka uusi operatsioone. Meditsiiniline lahendus on manustada hormoone pärssivaid ravimeid, et vältida haiguse retsidiive.
2.Medikamentoosne ravi
Östrogeeni pärssivad ravimid on suukaudsed rasestumisvastased vahendid, Depo-Provera®, Lupron® ja Danazol®. Neil esineb kõrvalnähte, kaasa arvatud depressioon ning osteoporoos.
Veel üks võimalus on kirjutada välja madala progestiinisisaldusega preparaate või levonorgestreeli, mis sisaldub Mirena® hormoonspiraalis. Madala progestiinisisaldusega ravimid on leebemad, sest need ei suru alla ovulatsiooni ega östrogeeni. Selle asemel pärsivad need otseselt uute endometrioosikollete tekkimist.
Loodusraviarst Dr Lara Briden leiab, et see on mõistlik lahendus kuid ka loodusliku progesterooni kapslid töötavad sama hästi, kuid märksa vähemate kõrvamõjudega. Teadlased otsivad aktiivselt endometrioosile uusi mittehormonaalseid ravi võimalusi, sealhulgas järgnevaid:
• angiogeneesi inhibiitorid, mis takistavad angiogeneesi ehk uute veresoonte kasvu;
• põletikuvastased ravimid, mis leevendavad põletikku;
• immuunmodulaatorid, mis muudavad immuunsüsteemi aktiivsust.
Uus mittehormonaalne ravivõimalus oleks tõesti tervitatav. Seniks aga on mitmeid põletikuvastaseid ja immuunmoduleerivaid ravivõimalusi.
Toitumine ja elustiil endometrioosi korral
Õige toitumine on endometrioosi ravi juures väga oluline ning aitab vähendada põletiku tsütokiine. Millised olulised muudatused oma toitumises tervendamise eesmärgil sisse viia?
1.Väldi lehmapiimatooteid!
Sinu esimene samm peaks olema A1-beetakaseiini sisaldavate lehmapiimatoodete vältimine. See ei ole ravi, kuid võib valu ja põletikku oluliselt leevendada. Menüüsse võivad alles jääda aga kitse- ja lambapiimatooteid.
2.Püüa igal võimalusel vältida gluteeni
Üks uuring leidis, et endometrioosi sümptomid leevenevad pärast 12 kuud gluteenivaba dieeti. Endometrioosi käes kannatajana võid olla üks kümnest, kellel võib olla ka gluteeni talumatus.
3.Jäta menüüst välja kanamunad
Muna on küll üsna tavapärane toiduaine, kuid sellegipoolest võivad need tekitada toidutundlikkust ning seega ka põletikku.
Senised uuringud ja FODMAP toitumisviis
Toitumise mõju endometrioosile on seni uurinud vaid mõned teadlased. 2017. aastal leidis Uus-Meremaal läbi viidud kliiniline uurimus, et endometrioosi sümptomeid võib leevendada madala FODMAP-i toitumiskavaga, mida tavapäraselt soovitatakse ärritunud soole sündroomi korral. (FODMAP-id on fermenteeritavad süsivesikud, mida leidub nisus, köögiviljades ning mõningates piimatoodetes.) See uuring on hea esimene samm ning toetab ideed, et seedimise korda saamine võib aidata leevendada endometrioosist tingitud põletikku. Mõne sõnaga madala FODMAP-i toitumiskavast: See võib olla aega väga kasulik, kuid pikaajaliselt seda jälgida ei soovitata, kuna see ei taga organismile piisavalt kiudaineid. Selle asemel on soovitatav välja uurida ja ravida seisundit, mida nimetatakse SIBO-ks ehk bakterite vohamiseks peensooles. Siis peaksid olema võimeline taluma FODMAP-e, kuid võiksid sellegipoolest nisu ja piimatooteid vältida.
Toidulisandid ning loodusravi endometrioosi korral
Parimad toidulisandid endometrioosi korral on need, mis normaliseerivad immuunfunktsiooni ning leevendavad põletikku:
1.Kurkum vähendab endometrioosikollete suurust ja aktiivsust. Kuidas see toimib: kurkum ning kurkumiin töötavad mitmel moel. Kurkum vähendab transkriptsioonitegurit, mille nimi on NF-kappa B ning kiirendab terve raku surma ehk apoptoosi haiguskolletes. Lisaks surub alla lokaalse östrogeeni tootmise endometrioosikolletes ja takistab angiogeneesi ehk uute veresoonte kasvu kolletes.
2.Tsink on võimas immuunregulaator ning ka põletikuvastane aine ja teadlased
oletavad, et tsingipuudus mängib olulist rolli endometrioosi arengus. Kuidas see toimib:tsink parandab soole läbilaskvust ning tõstab seeläbi immuunsust.
Lisaks on sel põletikuvastane ja valuvaigistav toime. Sa ei vaja suurt hulka toidulisandeid. Alusta piimavaba dieedi, kurkumi ja tsingiga. Alles seejärel kaalu vajadusel teiste toidulisandite tarvitamist.
Veel toidulisandeid:
3.Berberiin on veel üks põletikuvastane aine, mille kasutamist immuunsüsteemi düsfunktsiooni ja põletikulise haiguse ravis hetkel uuritakse.
4.Resveratrool on fütotoitaine, mida leidub viinamarjades, marjades ning mõnedes puuviljades. See aine on end paljulubavalt näidanud endometrioosi ravis ning seda tõsteti esile hiljutises uuringus selle haiguse uute ja peatseltsaabuvate ravimite koostises.
5.N-atsetüültsüsteiin (NAC) on aminohape tsüsteiin. See andis häid tulemusi kliinilistes uuringutes endometrioosi ravil.
6.Seleen on põletikuvastane aine ning piisavas annuses vähendanud endometrioosiriski.
7.Mikroniseeritud progesteroon ehk looduslik progesteroon on veel üks hea vahendendometrioosi raviks.
Tutvu toidulisandiga lähemalt loodusraviarst Lara Briden-i raamatust Paremate päevade käsiraamat. Sealt leiad ka viited teadusallikatele.
Pea meeles, et endometrioosiravi pikaajaline tulem sõltub mitmetest asjadest, kaasa arvatud:
• endometrioosikollete asukoht ja haiguse raskusaste;
• operatsiooni tõhusus;
• liited;
• kaasuvad seisundid nagu adenomüoos, tsüstiit ning vaagnapõhja lihaste
nõrkus.
Kasutatud allikad:
Lara Briden – Paremate päevade käsiraamat, mis toetub kümnetele teadusartiklitele, millest
mõned leitavad siit:
1. https://academic.oup.com/humupd/article/19/5/570/611744
2. https://academic.oup.com/jcem/article/102/9/3206/3852681
3. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22330229/
4. https://m.scirp.org/papers/66710
5. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27423904/
6. https://obgyn.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/j.1479-828X.2009.01030.x
7. https://academic.oup.com/humupd/article/15/4/441/732833
8. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23334113/
9. https://obgyn.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/ajo.12594
10. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0006295211009464
11. https://europepmc.org/article/med/25864256
