Skip to main content

Raamatu “Hormoonide valss” autor Natalja Zubareva tutvustab, millist mõju avaldavad hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ehk beebipillid kehale. Mida teevad suukaudsed rasestumisvastased vahendid organismiga? Ravi või maskeering?

Soovimatust rasedusest hoidumise meetodeid on inimesed otsinud juba aegade algusest peale. Mida kõike pole naised eri ajastutel teinud: konnadele suhu sülitanud, koha peal hüpelnud, kuu faase jälginud, asetanud tuppe krokodillisõnnikuga segatud mett ja unimaguna kestadest tehtud kaitsekilet, joonud vett, milles sepp metalli on jahutanud, tarvitanud kuivatatud kopramunandite leotist… Keskajal olid väga populaarsed linast, lambasoolest või kala ujupõiest tehtud kotikesed. Prr!

Vaevalt et tänapäeval mõni õrnema soo esindaja julgeks selliseid kahtlaseid meetodeid kasutada. Samas eksperimenteerivad paljud meie kaasaegsed täiesti vabatahtlikult (ise seda siiski teadvustamata) ainetega, milles on tiinete märade uriinist saadud looduslikke konjugeeritud östrogeene. Tänapäevased rasestumisvastased vahendid on näiteks meeste ja naiste steriliseerimine, preservatiivid ja muud vahendid, kuid kõige levinum on sünteetiline hormonaalne kontratseptsioon. Millistest numbritest me räägime?

Küsitluste andmetel ei kasuta 100-st fertiilses eas naisest 36 mitte mingeid rasestumisvastaseid vahendeid. Põhjused on erinevad:
• neli neist 36-st on viljatud;
• seitse on steriliseeritud;
• viis on rasedad;
• 13-l pole seksuaalpartnerit;
• seitse muudel põhjustel.

Seega kasutab rasestumisvastaseid vahendeid 64 naist sajast. Neist 2% loodavad üsna riskantse kalendrimeetodi peale (seksist hoidumine tsükli 11.–18. päeval), vähendades suguelu kaheksa päeva võrra kuus ehk 96 päeva võrra (veidi üle kolme kuu) aastas.

17% kasutavad emakasiseseid spiraale, ehkki paljud arstid on arvamusel, et spiraal põhjustab naistel reproduktiivsüsteemi teatud tüüpi haigusi.

Ja lõpuks − kombineeritud suukaudsed rasestumisvastased vahendid ehk beebipillid.

Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid

Beebipillid – imelahendus?

Sünteetiliste rasestumisvastaste vahendite peamine funktsioon on ära hoida soovimatu rasedus, kuid tegelikult ei kasuta kuus naist kümnest (seega vähemalt iga teine) neid mitte sel eesmärgil, vaid erinevate sümptomite ja seisundite koosmõjuga toimetulekuks. Nii näitab kiretu statistika.

2011. aastal võttis kombineeritud pillide kasutamise luubi alla Guttmacheri instituut, mille spetsialistid uurisid USA perede juurdekasvu.

Küsitluse tulemuste põhjal tehti järeldus, et 31% küsitluses osalenud naistest kasutavad kombineeritud pille menstruatsioonikrampide ja -valude vähendamiseks. 28% võtavad neid migreeni ja teiste menstruatsiooni „kõrvalnähtude“ ennetamiseks. Iga seitsmes ravib nendega aknet ja veel 4% võitleb nende abil endometrioosiga.

Akne? Ebaregulaarne tsükkel? Klimakteeriline sündroom? Kaalust alla? Kombineeritud pillid tõttavad appi. Kuid teil on tarvis teada, et kombineeritud pillid ei ravi ülalkirjeldatud seisunditest ühtegi. Need üksnes muudavad hormoonide taset, vähendades või kõrvaldades sümptomid, kuid algpõhjus ei kao kuhugi. Kas pillid aitavad iga naist ja kas igaühel on neid vaja? See on retooriline küsimus.

Kuid ärme pillide austajaid häbiposti pane. Minu meelest on kombineeritud pillid meie aja naistele uskumatu hüve. Kaob vajadus mitte just kõige ohutumate emakasiseste spiraalide, tundlikkust vähendavate preservatiivide ja „ohtlike“ päevade arvestamise järele, paljud naistemured lahenevad iseenesest.

Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei sobi kõigile

Kui teie hormoonid keerlevad imeliselt valsitaktis ilma kõrvalekalleteta, teeb pillide tarvitamine teile ainult head. Võtmeküsimus on õige valik. Minu isiklik statistika:
• 80% naisi tunnevad pillide kõrvalmõjusid kontrollimatu kaalutõusu, tselluliidi, suurenenud söögiisu jms näol;
• 95% naisi määrasid pillid endale ise või ilma ühegi analüüsita, sest „sõbrannal oli neist kasu“;
• 85% naistele määras pillid günekoloog ilma ühegi analüüsita.

Ma ei taha polikliinikute arste mitte mingil juhul hukka mõista, sest iga patsiendi jaoks on eraldatud üsna vähe aega, aga abivajajate hulk pole kuskil kindlaks määratud. Ma olen riiklikes haiglates töötanud ja tean, mis tunne see on, kui pead täitma kuhja pabereid, haiguslugu, kontrollima kindlustusdokumente täites iga tähte jne. Patsiendiga suhtlemisest, tegeliku anamneesi kokkupanekust, probleemi süvenemisest, mõistlikust ja läbikaalutud uuringute määramisest ja ravist ei saa juttugi olla. Erakliinikutes töötavatel kolleegidel on selles mõttes lihtsam, kuid mõne patsiendi ja veebikoolis osaleja räägitud lugudest järeldub, et kõikjal võib kohata nii jumalikke arste kui ka soss-seppi.

Selge see, et igal arstil on oma meetodid, aga teeb kurvaks, kui naised võtavad hoolimatusest, teadmiste, aja või tahtmise puudusest tingituna rasestumisvastaseid preparaate, mis
• ei sobi neile, sest paljud piinlevad kõrvalnähtude käes;
• löövad hormoonid endisest rohkem tasakaalust välja, süvendades aasta-aastalt probleeme;
• annavad „kiire rasestumise“ lootuse pärast pillide võtmise lõpetamist, nn tagasilöögiefekti, kuid tegelikkuses kroonib selliseid katseid edu vaid kahel juhul kümnest.

Beebipillide kõrvalnähud

Kulla tüdrukud, jätke meelde. Borši saab sõbranna retsepti järgi keeta, aga tervisemuresid tuleb lahendada individuaalselt! Skeem, mis sobib ühele, võib teisele hoopis kahju teha. Suukaudsetel rasestumisvastastel vahenditel on kõrvalnähte, mis võivad avalduda eri määral. Siin on enimlevinud nähtude loetelu.

  • Menstruatsioonidevaheline verine määrimine. See on verine eritis suguelunditest ajal, mis pole sellele tsükli perioodile omane. Tavaliselt esineb see kolmel esimesel manustamiskuul.
  • Lühemad menstruaaltsüklid. Naine võib täheldada, et menstruatsioonide vahed muutuvad lühemaks.
  • Oligomenorröa. See on häire, mille korral kestab menstruatsioon kaks päeva või vähem.
  • Menometrorraagia. See on suurenenud vereeritus menstruatsiooni ajal. Tavaliselt on verekaotus menstruatsiooni ajal 40–60 ml ööpäevas.
  • Amenorröa. Menstruatsiooni puudumine enam kui kuue kuu vältel. Võib ilmneda nii pillide võtmise ajal kui ka pärast neist loobumist.
  • Vere hüübivushäired.
  • Tugevad emakaverejooksud. Seda tüsistust esineb äärmiselt harva, umbes 0,1–0,5%, ja see nõuab kiiret kirurgilist sekkumist.
  • Iiveldus ja oksendamine.
  • Rinnanäärmete suurenemine ja valulikkus.
  • Sagedased meeleolumuutused ja peavalud.
  • Endisest rasusem nahk, lööbed.
  • Söögiisu suurenemine, tõmme teatud toiduainete poole, tursed, kaalutõus.
  • Libiido langus.
  • Tselluliidi teke.

Mul on iga päev kokkupuuteid paljude naistega ja iga teine täheldab kolme-nelja ülalnimetatud beebipilli kõrvalnähtu. Nüüd näete, kui hoolikalt ja õigesti peab suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid valima ja kui palju naise elust sellest sõltub.

Mida kauem hormonaalne probleem kestab, seda keerulisem on seda ravida. Pidage meeles − kombineeritud pillid pole imeravim. See varjutab sümptomid, kuid ei ravi algset põhjust. See on näiline heaolu. Kas poleks parem tõeline probleem välja uurida ja kõrvaldada, selle asemel et aastaid sümptomitega võidelda, oma keha appikarjeid summutada ja selle tagajärgi ravida? Minu suureks kurvastuseks võtavad paljud pikka aega beebipille ja tunnevad end justkui hästi, tõsiseid probleeme kahtlustamata. Alles siis, kui suukaudsete rasestumisvastaste vahendite võtmine lõpetatakse, avastatakse üks või teine haigus, ja selleks ajaks on see juba käest lastud.

Kas beebipillid on läbinisti “halvad”?

Te ütlete: „Mis te nüüd sedasi beebipille ründate, me oleme nendega ju pikka aega elanud ja elame edasi?“ Kuid ma olen valesti määratud pillide mõju ka enda peal tunda saanud ja näen iga päev nende toimet patsientidele. Ei, need pole halvad, aga nagu enne sai öeldud, kui teil on hormonaalse iseloomuga probleeme, ei tohi neid beebipillidega summutada, see toob kaasa tüsistusi igas vanuses. Mina kutsun teid üles hormooniprobleeme lahendama.

Ütlen veel kord: ma ei ole mingil juhul raevukas beebipillide vastane. Mu meelepaha on seotud vaid sellega, et need varjavad hormooniprobleeme, mis pole teile teada, millest te ei mõtle või ei taha teada. Hunt lambanahas paljastab end niipea, kui lõpetate pillide võtmise.

Kuidas „kiskja“ ära tunda? Kui menstruatsioon käib korrapäraselt ja ilma tüsistusteta ning kõrvalnähud pole kuigi märgatavad, võite julgelt beebipille võtta. Kui pärast manustamise lõpetamist tekivad valulikud menstruatsioonid, peavalud, akne, müoom, tsüstid, te ei rasestu või on muid hormooniprobleemide tundemärke, tuleb teil otsekohe lahendada günekoloogilised ja hormonaalsed probleemid, eriti kui soovite lähimal ajal last saada.

Nagu öeldud, beebipillidest loobumine ei taga kiiret rasestumist. Võiks ju arvata, et arstina peaksin ise kõige paremini mõistma, mida ja mis eesmärgil see imeline tark günekoloog-endokrinoloog, keda ma kindlasti usaldan, mulle välja kirjutab. Tasub vaid tabletid ära jätta ja kohal nad ongi, need kaks triipu! Ega ikka ole küll.

Kuidas siis hormoonid rütmi saada?

Te küsite: mida tuleks teha, kust oma küsimustele vastuseid saada, kust arukaid arste leida? Ka see on retooriline küsimus. Minu raamatu eesmärk on sisendada teisse natukenegi usku, et normaalselt toitudes, õigesti stressiga võideldes, eluviise muutes ja oma naiseliku energiaga tegeledes saab hormonaalse tervise taastada ja endisest paremaks muuta.

Õige hormoonide valsi rütmi loomine on peamine ülesanne, kuid mina võin anda vaid võtme, ukse saate avada vaid ise.

✓ Ei tasu jääda lootma imeravimitele, mida arst teile välja kirjutab, proovige iseseisvalt oma kehast aru saada.
✓ Olge arukas, mõelge ja talitage targalt.
✓ Õppige hormoone tundma, saage aru, mis iga kuu teie kehas toimub, – minu lihtsas keeles kirjutatud raamat on abiks.
✓ Õppige kontrollima stressi ja vere suhkrutaset.
✓ Enne kui mingit keemiat suhu pistate, mõelge hästi järele, kas teil on seda tõesti vaja või saab soovitud tulemuse ka teiste, loomulikumate meetoditega.
✓ Pidage meeles, et oma tervise ja elu eest vastutate eelkõige teie ise.

Kombineeritud pillide vastunäidustused

Artikli lõpetuseks ei saa ma mainimata jätta, millised on kombineeritud pillide vastunäidustused.
• Jäsemete süvaveenide tromboos.
• Põetud kopsuemboolia.
• Alajäsemete kõrge tromboosi- ja embooliarisk.
• Ulatuslik kirurgiline sekkumine ja sellele järgnev pikk voodirežiim.
• Kaasasündinud emboolia patoloogiliselt suure vere hüübivusfaktoriga.
• Südame isheemiatõbi, insult.
• Suitsetamine (enam kui 15 sigaretti päevas).
• Kõrge vererõhk: süstoolne rõhk üle 160 mm Hg ja/või diastoolne rõhk 100 mm Hg, angiopaatia.
• Diabeet koos angiopaatiga ja/või enam kui 20 aastat kestnud haigus.
• Rinnavähk.
• Imetamine esimese kuue kuu jooksul pärast sünnitust.
• Rasedus.

Kuidas edasi?

Ärge küsige, kuidas siis rasedusest hoiduda. Ma ei anna vastust, mis kõiki rahuldaks. Selle küsimuse peab iga naine ise lahendama. Kuid kindlasti peavad rasestumisvastased vahendid olema sellised, mis ei mõjuta meie hormoonide valsitakti.

Põnev fakt: oma tsüklite tundmine ja oma tegude ja tulevikku mõjutavate otsuste eest vastutuse võtmine võib naise enesehinnangut kõvasti tõsta. Nii nagu on kasulik teada, millised on alkoholi või kiirtoidu kuritarvitamise tagajärjed, on kasulik tõsta teadlikkust ja vastutust oma suguelu eest.

 

Raamat „Hormoonide valss“ on ainulaadne naiste terviseentsüklopeedia. Sellest saab teada, kuidas

  • alandada kaalu;
  • vabaneda unetusest;
  • korrastada menstruaaltsüklit;
  • saada ilus nahk, küüned ja juuksed;
  • tegutseda lennukalt ja saada lõputu energiavaru.

Lihtsas keeles vastused kõige olulisematele naise tervist, hormoonide tasakaalu ja hormonaalseid probleeme puudutavatele küsimustele.

Raamatu autor Natalja Zubareva on arst, kes on spetsialiseerunud hormonaalsele tervisele ja sisenõresüsteemi tasakaalustavale toitumisele.

Allikas:
N. Zubareva – “Hormoonide valss