Siit võid leida vastuseid naise viljastumise ja tervisega seonduvatele küsimustele.
Kiirviited lehe sisule
Kui ruttu ma võin rasedustesti teha?
Kodused rasedustestid on mõeldud rasedushormooni, kooriongonadotropiini (hCG), tuvastamiseks naise uriinis. Mõned rasedustestid on tundlikumad kui teised ning on seega võimelised hormooni varem tuvastama.
Rasedustesti tundlikkuse mõõtmiseks kasutatakse ühikut mIU/ml. Rasedustestide tundlikkus varieerub 10mIU/ml-st kuni 40 mlU/ml-ni. Mida madalam on number, seda tundlikum on test ja seda varem saad rasedust määrata.
Kui teed testi liiga vara, ei pruugi Sinu hCG tase olla piisavalt kõrge, et rasedustest saaks seda tuvastada ning testi tulemus võib olla negatiivne, isegi kui oled tegelikult siiski rase. Rusikareegliks on testida kaks nädalat peale ovulatsiooni või päeval, kui Sul peaks olema menstruatsioon.
Kui saad negatiivse testitulemuse, kuid kahtlustad siiski, et oled rase, võiksid testi teha uuesti kolm päeva hiljem. Selleks ajaks peaks hCG tase olema piisavalt tõusnud, et rasedustest seda kindlaks suudaks teha.
Kui planeerid rasestumist, saab Daysy aidata Sul välja arvutada ovulatsioonipäeva ehk parima päeva rasestumiseks. Daysy annab Sulle teada ka võimalikust rasedusest. Vaata lähemalt Daysy beebiplaneerimise sektsiooni.
Miks minu menstruatsioon hilineb?
Oluline kaalukaotus või intensiivne füüsiline koormus
Suur kaalukaotus võib põhjustada ovulatsiooni hiljaksjäämise või mõneks ajaks ärajäämise. See on looduse viis vältida rasedust ajal, mil Sinu keha ei ole selleks valmis. See on nagu kaitsemehhanism, mis läheb käiku seniks, kuni Sinu keha on piisavalt tugev ja hormonaalne tasakaal taastunud. Kui Sinu kaal normaliseerub, peaksid menstruatsioonid jälle tavapäraselt jätkuma. Väga intensiivne füüsiline koormus võib olla teiseks põhjuseks, miks Sinu tsükkel muutub. Kui pingutad rohkem kui tavaliselt ja treenid maratoniks või muuks suuremaks spordivõistluseks, siis võib see põhjustada menstruatsiooni hilinemise või ärajäämise. Selline stressiseisund Sinu kehas viib alla östrogeenitaseme, mis takistab omakorda emaka limaskestal paksenemast. Seega jääb menstruatsioon ära.
Uute ravimite võtmine
Teatud ravimid võivad mõjutada Sinu hormonaalset tasakaalu ning seega põhjustada menstruatsiooni hiljaks- või ärajäämist. Peaksid küsima oma raviarstilt, kas ravimid, mida oled hakanud tarvitama, võivad hormonaalset tasakaalu mõjutada. Samuti võib rasestumisvastaste pillide kasutamise lõpetamise järgselt minna teatud aeg selleks, et Sinu tavaline tsükkel taastuks.
Üldiselt peetakse siiski „normaalseks“, kui Sul jääb ära 1-2 menstruatsiooni aastas. Sellegipoolest peaksid Sa arstilt nõu küsima, kui Sinu menstruatsioon on ära jäänud rohkem kui 2 kuud järjest ja Sul on üldiselt olnud regulaarne tsükkel.
Stress
Kõik naised on oma elus teatud perioodidel kogenud stressi. See võib olla seotud töö, eraelu või muu sarnasega. Sellega seoses võib stress mõjutada hüpotaalamust – Sinu aju osa, mis mängib hormoonide tootmisel tähtsat rolli. Stress võib seega põhjustada menstruatsiooni hiljaks- või ärajäämist.
Haigus
Kas oled ehk viimasel ajal külmetanud? Gripp ja külmetushaigused võivad põhjustada ovulatsiooni edasilükkumist, mis võib põhjustada menstruatsiooni hilinemist. Olenevalt põetud haiguse pikkusest võib menstruatsioon edasi nihkuda paarist päevast paari nädalani.
Mis on loomulik pereplaneerimise meetod?
Mis on viljakusteadlikkuse meetod?
Loomulik pereplaneerimise meetod (inglise k. Natural Family Planning ehk NFP) või viljakusteadlikkuse meetod (inglise k. Fertility Awareness Method ehk FAM) võimaldab naisel tuvastada menstruaaltsüklis päevad, mil rasestumine on kõige tõenäolisem. Paljud naised kasutavad seda meetodit just rasestumiseks, kuid see on usaldusväärne viis ka rasedusest hoidumiseks. Loomulik pereplaneerimise meetod ning viljakusteadlikkuse meetod ei ole päris sama, mis kalendermeetod, kuigi neid aetakse tihti segamini.
Loomulik pereplaneerimise meetod ja viljakusteadlikkuse meetod on sarnased, aga siiski esineb üks peamine erinevus. Loomuliku pereplaneerimise meetodit praktiseerivad sageli katoliku usku naised, kes hoiduvad seksuaalelust päevadel, mil on kõige suurem tõenäosus rasestumiseks. Viljakusteadlikkuse meetodi puhul aga kasutatakse viljastumisvõimelises faasis barjäärimeetodit nagu näiteks kondoomid. Mõlemad meetodid töötavad naise unikaalse tsükli rütmi järgi, et määrata kindlaks viljastumisvõimelised päevad ning päevad, mil naine ei ole viljastumisvõimeline.
Parim aeg rasestumiseks on ovulatsioonipäeval, kui emaka limaskest on spermale kõige vastuvõtlikum. Lima muutub selgemaks, venivaks ja vedelaks nagu munavalge, hõlbustades spermatosoidide liikumist.
Peale munaraku vabanemist munasarjadest munajuhasse tõuseb naise kehatemperatuur umbes 0,5°C võrra. Temperatuur jääb mõneks ajaks kõrgemaks ning vahetult enne järgmist menstruatsiooni langeb. Kui munarakk saab viljastatud, püsib kehatemperatuur kõrgemal tasemel terve esimese trimestri jooksul.
Kas ma võin menstruatsiooni ajal vahekorras olles rasedaks jääda?
Munaraku vabanemine munajuhasse toimub umbes 14. tsükli päeval. Enne munaraku vabanemist emaka limaskest pakseneb, et olla valmis viljastumiseks. Kui munarakku ei viljastata peale ovulatsiooni 24 tunni jooksul, siis uhutakse munarakk emakast välja 14 päeva hiljem ning seda protsessi tunneme me menstruatsioonina. Nii moodustub keskmine, 28-päevane tsükkel. Enamusel naistel kestab menstruaaltsükkel 28-34 päeva ning menstruatsiooni kestus on 2-7 päeva. Kõik naised on erinevad ja tsükli pikkused võivad varieeruda. 28-päevase tsükli korral ei ole rasestumine menstruatsiooni ajal seega võimalik.
Nagu eelnevalt mainitud, võivad tsükli pikkused varieeruda ja mitte kõigil naistel ei ole 28-päevane tsükkel. 24-päevase tsükli- ja 7 päevase menstruatsiooniga naine võib olla vahekorras menstruatsiooni viimasel päeval, ovulatsioon võib toimuda mõni päev hiljem ning ta võib jääda rasedaks. Kuna seemnerakud on võimelised ellu jääma 5 päeva, on rasedus sellise suhteliselt erandliku stsenaariumi puhul seega siiski võimalik.
Kõik sõltub naise individuaalse tsükli pikkusest. Kui Sinu tsükkel on vähemalt 28 või rohkem päeva pikk, ei saa Sa menstruatsiooni ajal rasestuda.
Millised on hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kõrvaltoimed?
Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid nagu pillid, rõngas, plaaster, süstid või implantaat võivad endaga tihti kaasa tuua mitmeid kõrvalmõjusid. Kuigi paljud neist kategoriseeritakse „kontrollitavateks ja mitte-ohtlikeks“, võib siiski esineda ka tõsiseid juhtumeid, mis on viinud isegi surmani.
Kõige sagedasemad hormonaalsete kontraseptiivide kõrvalmõjud on:
- Rindade tundlikkus
- Iiveldus
- Peavalu
- Kaalutõus
- Meeleolu kõikumine
- Libiido langus
- Suurenenud tupevoolus
- Vaheveritsus
Antud sümptomid võivad olla piisav põhjus, et valida alternatiivne raseduse vältimise vahend. Samas otsustavad paljud naised nende süptomitega kahjuks leppida. Mõned süptomid võivad aga olla ka eluohtlikud ning mõjutada tugevalt naise elukvaliteeti.
Eluohtlikeks kõrvalnähtudeks võib olla:
- Trombide teke
- Kopsuemboolia
- Insult
- Nägemishäired
- Depressioon
- Migreen
Kuidas teada, et oled rase?
Rasedust saab kindlaks teha vereproovi või koduse rasedustestiga. Koduste rasedustestide vastused võivad mõnel juhul ka valeks osutuda, kuid annavad siiski 99% juhtudest usaldusväärse vastuse.
Sageli hakkab naine tundma muutusi oma kehas nädal peale viljastumist. Sel ajal on veel liiga vara teha tavalist rasedustesti, mis mõõdab uriinis rasedushormooni (hCG) taset. Naised, kes tunnevad oma keha, suudavad tihti ise muutused ära tunda.
Raseduse esimesteks tundemärkideks võivad olla suurenenud rindade- ja lõhnatundlikkus ning väsimus. Väsimus võib aegsasti tekkida kõrge progesterooni taseme ning madalama veresuhkru ja vererõhu tõttu.
Järgnevateks sümptomiteks võivad olla krambid ja veretäpid aluspükstel. Neid sümptomeid aetakse tihti segamini menstruatsioonieelsete sümptomitega. Menstruatsiooni ärajäämine mõni nädal hiljem võib olla järgmine märk rasedusest. Nüüd võib rasedustest olukorda selgust tuua.
Hommikune iiveldus kaasneb tihti rasedusega esimese trimestri ajal, kuid see ei alga tavaliselt enne kui paar nädalat peale viljastumist. Kuigi seda kutsutakse hommikuseks iivelduseks võib see tunda anda ükskõik mis ajal päevast. Tihti kutsub iivelduse esile mõni tugevam lõhn.
Paljudel naistel esineb raseduse varajases staadiumis lisaks veel meeleolu muutusi, peavalu, peapööritust ning kõhukinnisust.
Kui Sul esinevad kõik või mõni ülalmainitud sümptomitest, on suur tõenäosus, et võid olla rase. Tee kodune rasedustest ning pöördu arsti poole.
Tegime ka ülevaate sellest, mida peaksid teadma rasedaks jäämisest – loe lähemalt.
Millal olen ma kõige viljastumisvõimelisem?
Laste saamiseks on oluline teada, millal on kõige suurem tõenäosus rasestumiseks. Parim viljastumisaeg on otseselt seotud ovulatsiooniga ning see eeldab, et naine tunneb hästi oma tsüklit.
Kõige suurem tõenäosus viljastumiseks on olles vahekorras viie päeva jooksul enne ovulatsiooni. Ovulatsiooni möödudes pole rasestumine võimalik. Seemnerakkude eluea pikkus naise munajuhades on kuni viis päeva ning seetõttu peetakse viit päeva enne ovulatsiooni ning loomulikult ka ovulatsioonipäeva kõige paremaks viljastumisajaks.
Kui tsükkel on 28. päeva pikkune, toimub ovulatsioon umbes 14. päeval. Kuna tsükli pikkused varieeruvad, võib ovulatsioon leida aset tsükli 10. ja 21. päeva vahel või isegi hiljem. Viljakusteadlikkuse meetod aitab Sul teada saada, millal Sa oma individuaalses tsüklis viljastumisvõimeline oled. Kui tavaline ülesmärkimise meetod lubab Sul oma ovulatsioonipäeva välja arvutada, siis Daysy teeb selle töö ära Sinu eest. Nii väldid inimlikke vigu ning saad teada, millal on kõige „õigem“ aeg tegutsemiseks. Väike tõus naise basaaltemperatuuris, mida mõõdetakse hommikuti kohe peale ärkamist, näitab ära, millal ovulatsioon toimub.
Loe lähemalt sellest, miks jälgidaa oma tsüklit siit.