Kirjeldus
Mis sind töötoas ees ootab?
Lühike teooriaosa
Räägime, kust hüpopressiivne tehnika pärineb, kuidas see toimib ning mida näitavad selle kohta tänased uuringud.
Tehnika õppimine
Õpime samm-sammult selgeks väljahingamise, hingamispausi ja vaakum-efekti loomise. Vaatame üle ka kõige sagedasemad vead.
Erinevad kehaasendid
Kui põhitehnika on olemas, lisame kehaasendid, mille kaudu muutub harjutuse mõju ja koormus kerelihastele ning vaagnapõhjale.
Lühike treening
Lõpetuseks teeme koos treeningu, mida saad hiljem iseseisvalt kasutada.
Kellele võiks vaakumhingamine sobida?
Töötuba võib olla eriti huvitav, kui:
- soovid õppida vaagnapõhja toetavat treeningmeetodit;
- tunned vaagnapiirkonnas raskus- või survetunnet;
- sul on diagnoositud vaagnaelundite allavaje;
- esineb uriinilekkeid;
- taastad pärast sünnitust kõhu ja vaagnapõhja funktsiooni;
- soovid parandada oma hingamise, kerelihaste ja vaagnapõhja koostööd;
- tahad tavapärase jõutreeningu kõrvale rahulikumat, kehatunnetust arendavat treeningviisi.
Hüpopressiivsete harjutuste kohta on viimastel aastatel tehtud järjest rohkem uuringuid ning leitud võimalikke positiivseid mõjusid vaagnapõhjalihaste funktsioonile, kehatüvele ja vaagnapõhja sümptomitele. Samas ei ole tegemist „imeraviga“ ega ühe tehnikaga, mis sobiks kõigile – vaagnapõhja probleemide puhul annab parima tulemuse enamasti individuaalselt sobitatud terviklik lähenemine.
Miks ma seda tehnikat õpetan?
Vaakumhingamine jõudis minu enda ellu pärast viimast sünnitust, kui kogesin ise vaagnaelundite allavajet.
See ei olnud ainus asi, mida oma taastumisel kasutasin – ja just seda pean oluliseks ka oma klientidele rõhutada. Vaagnapõhi ei vaja ühte „võluharjutust“, vaid sobivat kombinatsiooni hingamisest, liikumisest, lihaste koordinatsioonist ja koormuse järkjärgulisest kasvatamisest.
Vaakumhingamisest sai aga üks tehnika, mis jäi minu enda praktikasse ja mida olen nüüd aastaid ka oma klientidele õpetanud.
Sellepärast ei õpi sa töötoas lihtsalt harjutust järgi tegema. Ma tahan, et sa mõistaksid, mida sa teed, miks sa seda teed ja kuidas seda oma keha jaoks kasutada.
Millal vaakumhingamist mitte teha?
Vaakumhingamist ei tehta raseduse ajal. Ettevaatus on vajalik ka seisundite puhul, kus hingamispeetus või sellega kaasnev rõhumuutus ei ole soovitatav, näiteks kontrollimata kõrge vererõhu või teatud südame-veresoonkonna haiguste korral.
Pärast sünnitust või operatsiooni peab keha olema treeningu alustamiseks piisavalt taastunud. Kui sul on mõni äge haigusseisund või sa ei ole kindel, kas tehnika sulle sobib, pea enne alustamist nõu oma arsti või füsioterapeudiga.
Küsimuse korral võid kirjutada ka tere@heaolukliinik.ee.
NB! Töötuba ei ole treenerikoolitus ega anna õigust õpetada hüpopressiivset tehnikat teistele. Töötuba on mõeldud sinu enda treeningpraktika täiendamiseks.
Töötoa juhendaja
Töötoa viib läbi Katri Ristal, naiste tervisele ja vaagnapõhja füsioteraapiale spetsialiseerunud füsioterapeut.
Katril on üle 10 aasta kogemust naiste nõustamisel ja taastusravis. Oma töös ühendab ta vaagnapõhja füsioteraapia, hingamise, terapeutilise treeningu ja manuaalsed tehnikad ning aitab naistel naasta võimalikult vabalt oma igapäevaellu ja treeningute juurde.
Tema jaoks ei tähenda hea vaagnapõhja füsioteraapia lihtsalt „Kegeli harjutuste tegemist“, vaid oma keha mõistmist, sobiva koormuse leidmist ning oskust kasutada vaagnapõhja loomulikult koos ülejäänud kehaga.
Tule õppima tehnikat, mida saad pärast töötuba päriselt ise kasutada.
„Olen ju varemgi füsioterapeudi juures käinud, joogas ja erinevates treeningutes osalenud, kuid keegi pole mulle nii täpselt selgitanud hingamisrütmi olulisust ega seda, kuidas keha hingamise rütmis toimib. Kasutan nüüd korrektset hingamist kõikides trennides ja tunnen, et harjutused on efektiivsemad. Lisaks oskan nüüd vaagnapõhjalihaseid tegevustesse kaasata. Keha tundub terviklikum, olen tänulik.“
– Merle, 51
